Aastaid on räägitud, kuidas joogivett Viimsi vallas ei jätku ja seda on isegi kasutatud põhjendusena Viimsi arendusprojektide pidurdamiseks. Eriti teravalt tõstatub teema  kuuma ja kuiva suvega, kui sademeid napib ja veetase kaevudes alaneb. Suvisel ajal on Viimsis olnud korduvalt avalikke pöördumisi palvega piirata veekasutust, hoidudes peamiselt joogivee kasutamisest kastmiseks, sest vastasel juhul ähvardab inimesi joogiveepuudus. 

Kummastav on see, et enamik inimesi ei anna endale aru, et joomiseks leiab meie joogiveest kasutust väga väike osa. Miskipärast oleme me sedavõrd mugavad ja ära harjunud heaolu ning hüvedega, et me ei vaevu mõtlema ning analüüsima asju, mis tunduvad meile iseenesest mõistetavatena. Hinnanguliselt 50–70% joogiveest leiab kasutust tehnilise veena ja see on väga kurvaks tegev fakt. Me raiskame oma looduslikku ressurssi ja inimeste ning looduse eluks hädavajalikku puhast vett ilmaenese teadmata.

Tegelikkus on selline, et meil on Viimsis 2/3 joogivett üle st meil on märkimisväärne joogivee ülejääk ehk reserv. Joogivee puuduse probleem seisneb sisuliselt selles, et kahjuks läheb enamus meie joogiveest lihtsalt otse tualettpotist alla ja suvisel ajal kastetakse sellega „muru“. Joogivett on Viimsis tegelikult piisavalt, lihtsalt raiskame seda mõttetutes kohtades.

Ideaalne viis mahu suurendamiseks on joogivee väärkasutus tehnilise veena. Minu teada levitatakse isegi lugusid, et kui vee liikumine torustikus ei ole piisavalt kiire ehk vee tarbimine ei ole piisavalt suur majapidamises, siis võib vesi torustikus seistes roiskuda ja põhjustada tervisehädasid ja kannatusi. Ühesõnaga tuleb palju tarbida, et vältida ebameeldivusi. Kui see tõesti nii oleks, siis peaksid peale suvepuhkust kodudesse naasnud inimesed kõik kohe haigeks jääma, sest vahel on elanikel suviti mitu kuud vee tarbimine ümmargune null ja vesi torudes pikalt seisnud. Pigem on vähese veeliikumise puhul torudes varitseva ohu esiletoomise puhul tegu eksitava teavitusega.

Et mitte piirduda umbmäärase jutuga, siis üks konkreetne näide. Viimsi vallas Pärnamäe tee 190 asub ärihoone. Kolmekorruselise büroohoone vee tarbimine 2022. aastal oli kokku 10 000 liitrit. Hoonel on ehitatud sademe vee kogumise ja selle kasutamise süsteem, mille mahud ka mõõdikuga mõõdetavad. Tulemus on üsna rabav. 10 000 liitrist tarbitud veest läks 8000 liitrit otse tualettpoti loputusteks ja vaid 2000 liitrit leidis kasutust joogiveena ehk jutumärkides „kohvi“ keetmisel (nõude- ja kätepesu, kohvimasin). Siit ka konkreetne kokkuvõte: büroos läheb 80% joogiveest täiesti raisku ja väärkasutusse ehk 4/5 joogiveest tarbitakse ära tehnilise veena, milleks sobib suurpäraselt ka sademevesi, mida Eestis sajab taevast alla suurtes kogustes septembrist juunini.

Näitena toodud ärimajas on õnneks asjad hästi. 8000 liitrit ühe korruse büroo loputusvett on olnud sademevesi. Vihmavesi kogutakse katuselt läbi filtri maalausesse mahutisse ja pumbatakse sealt läbi eraldiseisva torustiku loputuskastidesse. Maja tervikuna säästis 2022. aastal Viimsi valla elanike jaoks 41 600 liitrit joogivett – täpselt nii suur oli kogu maja poolt kasutatud sademevee kogus, mis tavaolukorras tuleks kõik joogivee trassist.

Korterelamutes ja eramajades on vee kasutuse vahekord joogivee ja tehnilise vee vahel tõenäoliselt natuke rohkem õige otstarbe (toidutegemine, nõude pesu jne) kasuks. Seda muidugi eeldusel, et trassist tulevat joogivett ei kasutata suurtes kogustes aia ja muru kastmiseks, autode pesemiseks jms. Igatahes on ka eramute ning korterelamute puhul umbes 50% joogiveest väärkasutatud ja läheb samuti suures osas tualettpottide loputamiseks.

Millised on lahendused?
Viimsi joogivee kriisist on selge väljapääs! Tuleb välja ehitada sademevee kogumise mahutid ärihoonetele, korterelamutele ja eramutele. Tõenäoliselt on parim lahendus asjale läheneda suuremahulisemalt ja ehitada kogumis-, filtreerimis- ja taaskasutuslahendused lausa küladele ja suurematele piirkondade kaupa.

Nendest mahutitest ning välja ehitatud süsteemidest saab vett nii loputus- kui ka kastmissüsteemide tarbeks. Taanis ja Hollandis kasutavad paljud majapidamised filtreeritud sademevett ka pesupesemiseks ja duši all käimiseks. Juba ammustest aegadest on teada, et nn “pehme“ vihmavesi peseb pesu paremini kui kare mineraalide rohke kaevu- või trassivesi.

Suure efekti annab joogivee kokkuhoiu mõttes kindlasti koolide ja lasteaedade tualettide loputuskastide üleviimine sademeveele. Mida suurem on hoones inimeste (õpilaste) kontsentratsioon, seda suurem on tualettide kasutus ja selleks kuluva vee hulk. Väga ebamõistlik on raisata suurtes kogustes joogivett tualettides.

Kui kunagi võetakse vastu otsus, et edaspidi peavad kõik uusarendused välja ehitama sademevee kogumise ja taaskasutuse süsteemid ning alustatakse järkjärgult ka vanade korterelamute ning külade üleviimist sademeveega tualettpottide loputusele, siis lähemate aastakümnete jooksul joogiveepuudust meil Viimsis ei ole ega tule.

Jaanus Lember
biokeemik (TRÜ), Aariber OÜ ja Lubtec OÜ juhatuse liige

KOMMENTAAR
Julgustame sademevett taaskasutama
Alar Mik, abivallavanem: Mul on heameel lugeda artiklis tehtud üleskutset võtta kasutusele rohkem sademevett ja rakendada sellega seotud säästlikke lahendusi. Viimsi vald on koostanud mitu juhist sademevee kasutamise suurendamiseks, neist viimane oli LIFE projekti ligi 220-leheküljeline käsiraamat. Viimsis on loodud ka näidistaristut – vihmapeenrad, viibetiigid, erinevad rohekatted. Jaanus Lemberi kirjeldatud ärihoone sademevee taaskasutussüsteem on täiendav näide selles valdkonnas. Oleme valla poolt koostanud sademevee eeskirja ja juba paaril aastal seadnud nii uutele planeeringutele kui ka uusehitistele nõudeid sademevee kogumiseks/kasutamiseks. Üks asi on hoonevälised lahendused ja hoopis teine teema on rajada ka hoonesiseseid süsteeme.

Viimsis on ainuüksi eluhooneid ligikaudu 5200 – kõigile olemasolevatele hoonetele sademevee kogumislahenduste ehitamine oleks keeruline ning väga kulukas, lisaks ei saa vald omanikele sellist kohustust panna. Vald saab seada tingimusi ainult uute hoonete planeerimiseks ja ehitamiseks.

Kindlasti saavad uue üldplaneeringuga ja ka arengustrateegiaga enam fookusesse sellised süsteemid ja nõuded sademevee enamaks kasutamiseks. Miks mitte tulevikus teatud piirkondadesse luuagi terved näidisärilinnakud kui säästlike lahenduste näidispiirkond? Loodetavasti inspireerib see artikkel ka mõne olemasoleva hoone omanikku katsetama sademevee taaskasutamist.

Sademevee kogumine ja taaskasutus on lääneriikides olnud fookuses juba aastakümneid. Järjest enam pööratakse vee targemale ja säästlikumale kasutamisele tähelepanu ka Viimsis.

Kliimamuutused, nagu näiteks aina sagedasemad pikaajalised põuad ja ägedad ning rohked vihmad, muudavad sademevee käitluse aina olulisemaks ka Eestis.

Viimastel aastatel on ka Viimsi puhta vee varude säästmiseks tehtud teavitustööd. Hea meel on selle üle, et paljud viimsilased teavad ja mõistavad joogivee säästva kasutamise olulisust ning on alustanud vihmavee kogumisega.

Vihmavesi sobib suurepäraselt näiteks kastmiseks ja autopesuks, filtreerituna ka kodumasinates kasutamiseks, sisuliselt kõigeks muuks peale söögitegemise.

Üks suuremaid vee tarbijaid on WC ning sademevee kasutamine loputuskastides on paljudes riikides aina levinum lahendus, millega on võimalik kokku hoida suisa üle 50% joogiveest. Kogumismahutite omamine ja vihmavee hilisem kasutamine on üks olulisi meetmeid looduskeskkonna säästmisel.

Vihmavee kogumine ei käi enam vaid tünniga räästa all
Vihmavee kogumine on tänapäeval muudetud lihtsaks. Uued süsteemid võimaldavad hõlpsalt ja turvaliselt vett koguda ning suunata seda kodusesse majapidamisse või kastmiseks.

Täna on vihmaveetünnist edasi arendatud nii maapealsed kui ka maa-alused mahutid, mis on varustatud filtersüsteemiga ja kuhu saab paigaldada pumba, et vesi edasi kastmissüsteemi või majapidamisse suunata. Maapealseid mahuteid on saadaval eri suuruse, kuju ja värviga ning nõudlikumale kliendile leidub ka disainmahuteid, mis sobituvad moodsa arhitektuuriga.

Maapealse mahuti miinuseks on asjaolu, et selle peab enne talveperioodi tühjendama ja soovituslikult hoidma kuuris või garaažis. Selliseid mahuteid on lihtne paigaldada ning valik on väga lai.

Maa-alune sademeveemahuti on praktiliselt hooldusvaba ehk siis puhastamine tuleb ette võtta vaid olukorras, kui sinna on sattunud õie- või tänavatolm, lehed, okkad. Maa-alusesse mahutisse paigaldatakse vee saamiseks pump, mis kastmiskraani avades automaatset tööle hakkab. Aeda saab paigaldada veevõtukohad, kus on voolikuliitmikud ja veevõtupost.

Madalmahuti paigaldamisega saab hakkama igaüks
Eestis tegutsevalt mahutitootjatelt saab osta standardlahenduse või tellida mahuti oma vajadustest lähtuvalt. Tiheasustuse piirkonnas on eriti populaarsed lameda kujuga madalmahutid, mis ei eelda suuremahulisi kaevetöid ja mille paigaldamisega saab hakkama ka oma jõududega. “Kastmisvee kasutamine majapidamises on iga aastaga järjest rohkem teemaks, seda eriti piirkondades, kus on vee hind kallim. Lisaks maa-alustele mahutitele on märgatavalt kasvanud huvi ka maapealsete vastu. Selleks, et oma klientide vajadustele vastu tulla, laiendame oma tootevalikut maapealsete disainmahutitega,” selgitas Puhastid OÜ tegevjuht Marek Reinolt.

Maa-aluste mahutite hinnad algavad 700 eurost. Keskmise pere vajadustele vastava mahuti koos pumbaga soetamismaksumus on umbes 1000–2000 eurot.

Madalmahuti paigaldamisega saab hakkama ise, aga soovi korral on see võimalik tellida ka mahutite müüjalt või siis ehitusfirmalt. Reinolti sõnul kulub paigaldustööks üks päev ja ootejärjekord on nende ettevõttes paigalduseks kolm kuni neli nädalat.

Mahutit saab ühendada kas hoones asuva veetorustikuga, õuekraanidega või näiteks otse kastmissüsteemiga. Nutikas pumbasüsteem lülitab sademevee paagi tühjaks saamisel süsteemi üle tarbeveele ja maa-aluses mahutis olevat vett saab kasutada ka talveoludes.

Maa-aluse mahuti vee riknemise vastu aitab ühtlaselt jahe temperatuur ning päikesevalguse puudumine. Sademeveemahutite eluiga on üle 70 aasta. Need ei korrodeeru ega mädane ning on vastupidavad ilmastikule ja temperatuuri kõikumistele. Ületäitumise vältimiseks on mahutid varustatud ülevoolutoruga, mille kaudu saab kasutamata jäänud vee kraavi juhtida või pinnasesse immutada.

Pille Arula
AS Viimsi Vesi