Puhta vee kättesaadavus kraanist tundub tänapäeval enesestmõistetav, kuid Saaremaa kolibakteri kriis tõi selgelt esile, et puhta joogivee varude planeerimine ja ettevalmistamine kriisiolukordadeks on sageli alahinnatud aspekt.

Kas olete kunagi mõelnud, milline oleks sarnase õnnetuse mõju teie perekonnale? Nagu Saaremaa juhtum näitas, võib selliste olukordade lahendamine võtta aega. Puhta vee tähtsust ei saa alahinnata. Inimkeha vajab pidevalt vett ellujäämiseks ja normaalseks funktsioneerimiseks ning kriisiolukorras, kus juurdepääs tavalisele veetarnetele võib olla piiratud või puududa, võib see muutuda kriitiliseks. Inimesed peaksid mõistma, et puhas vesi on esmavajadus ning sellest sõltub nende tervis ja heaolu.

Üldiselt soovitatakse kriisivarude planeerimisel arvestada, et inimene suudaks iseseisvalt hakkama saada vähemalt ühe nädala jooksul. Arvestades, et inimese veevajadus on 28–35 ml iga kehakaalu kilogrammi kohta, tuleks varuda joomiseks vähemalt kaks liitrit vett inimese kohta ööpäevas ning toidu valmistamiseks soovitavalt üks liiter inimese kohta ööpäevas. Osaliselt võib joogiveeks kasutada ka mineraalvett, mis sisaldab organismile vajalikke mineraale.

On oluline teada, kust kodu lähedalt vett saab. Suuremate veekatkestuste korral on Viimsis avatud autonoomsed veevõtu punktid ja elanikke teavitatakse nende asukohast. Kriisi korral võivad tekkida tõrked kanalisatsioonisüsteemidega, mis võivad takistada reovee äravoolu. Üks halvimaid asju, mis teie kodus juhtuda võib, on kanalisatsiooni üleujutus. Selliste ootamatuste kaitseks peab hoones olema paigaldatud kanalisatsiooni tagasilöögiklapid. Erilist tähelepanu tuleks pöörata sellele, et keldrites või teetasapinnast madalamal paiknevates majades oleks kõige madalam sanitaarsõlm paigutatud vähemalt 10 cm kõrgemale paisutuskõrgusest (liitumiskaevu maapinna kõrgusmärk + 10 cm). Kui teie kinnistu asub madalamal tasapinnast, tuleks veenduda, et on paigaldatud tagasilöögiklapid või ülepumplad enda kaitseks.

Tagasilöögiklappide kasutamine reovee äravoolusüsteemides võib olla kasulik kriisiolukordades või hädaolukordades. Tagasilöögiklapid on seadmed, mis võimaldavad vedeliku, näiteks reovee, liikumist ainult ühes suunas. Need on mõeldud takistamaks reovee tagasivoolu kodudesse või hoonetesse, mis võib tekkida kanalisatsioonisüsteemi ummistuse, üleujutuste või muude hädaolukordade korral.

Tagasilöögiklappide kasutamise eelised kriisiolukordades hõlmavad järgmist:

1. Kaitse üleujutuste eest: Tagasilöögiklapid takistavad reovee tagasivoolu, mis võib tekkida üleujutuste ajal või kui kanalisatsioonisüsteem on üle koormatud. See aitab vältida reovee sattumist eluruumidesse ja hoonetesse.
2. Hügieeni tagamine: Tagasilöögiklappide kasutamine aitab säilitada hügieenitingimusi kriisiolukordades. Kui kanalisatsioonisüsteemis tekib häire või kanalisatsioonitorustik on kahjustatud, takistavad tagasilöögiklapid saastunud vee või reovee tagasivoolu, mis võiks muidu põhjustada terviseriske.
3. Omavara kaitse: Tagasilöögiklappide paigaldamine võimaldab hoone omanikel ja elanikel võtta meetmeid oma vara kaitseks. Need klapid aitavad vältida kahjusid ja potentsiaalseid remondivajadusi, mis võivad tekkida, kui reovesi tungib tagasi hoonetesse.

On oluline märkida, et tagasilöögiklapid tuleb korralikult paigaldada ja hooldada vastavalt tootja juhistele. Samuti tuleks kaaluda muid meetmeid, nagu tõsteseadmete või pumpade kasutamine, sõltuvalt konkreetsest hädaolukorrast või kriisiolukorrast.

Lisaks tuleks üle vaadata, et kinnistu reoveekanalisatsioonisüsteemi ei suunataks ei drenaaži ega ka sademevett (lehtrid, restkaevud jne). Lisaveed koormavad süsteeme ja suurendavad üleujutuste tekkimise riski.

Elu näitab, et kriis tabab meid alati ootamatult, ja kriisiolukorras tehakse enamasti seda, milleks ollakse valmis ja millega ollakse harjunud. Kuigi kohalik omavalitsus abistab alati elanikke, on kindel, et kui inimesed on valmis ekstreemsemateks olukordadeks, on kriisi lihtsam üle elada.

Siin on mõned soovitused, et kriis ei tabaks ootamatult:

1. Mõelge läbi, milliseid vahendeid ja varusid vajab teie pere, et iseseisvalt ühe nädala jooksul hakkama saada. Arvestage, et kriisiolukorras võib olla piiratud võimalus kodust lahkuda, samuti võivad kauplused olla kättesaamatuks muutunud.
2. Veenduge, et teil oleks kodus piisavas koguses joogivett, ravimeid ja toitu vähemalt seitsmeks päevaks ning hoidke neid toiduaineid pidevas ringluses. Varuge ka ühekordseid nõusid puhuks, kui veevarusid ei saa kasutada nõudepesuks.
3. Säilitage joogivesi suletud klaas- või plastpakendis jahedas ja pimedas ruumis. Kui ostate pakendatud joogivett, jälgige säilivustähtaegu.
4. Kui saate ette hoiatuse veekatkestuse kohta, varuge kraanivett puhtasse ja suletavasse anumasse. Jahedas ja pimedas ruumis võib seda säilitada kuni nädala.
5. Kriisiolukorras jälgige ametlikke juhiseid, mida edastavad hädaabiteenistused ja kohalik omavalitsus.

 

Eesti Vee-ettevõtete Liidu pressiteade
22. märts 2021. a

Vee-ettevõtete Liit: „Puhas vesi võib lõppeda“
Tänasel rahvusvahelisel veepäeval teeb Eesti Vee-ettevõtete Liit (EVEL) üleskutse väärtustada puhast vett ning töötajaid, kes annavad igapäevaselt oma panuse, et elu säilimiseks vajalik vesi jõuaks kõikide tarbijateni.

Enamus inimesi Eestis on harjunud sellega, et kvaliteetne ja puhas vesi on alati olemas ja see ei saa kunagi otsa. Väga paljudes riikides maailmas see nii ei ole. Tänaseks puudub peaaegu igal kuuendal inimesel maailmas võimalus saada minimaalset vajalikku kogust puhast vett (20-50 liitrit) päevas ning maailmas sureb veepuudusesse umbes 5000 inimest päevas. Probleem on suurim just arengumaades, kus puhta vee puudus tekitab palju terviseprobleeme.

Vee varude mõttes elame me paljude riikidega võrreldes heas piirkonnas, kuid vee hea kvaliteedi ja korrektse tarne nimel näevad vee-ettevõtete töötajad igapäevaselt palju vaeva. Nõuetele vastav vee tarnimine, torustiku ja pumplate töökorras hoidmine ja reovee puhastamine on keerulised protsessid, mis nõuavad 24/7 palju tööd ja spetsiifilisi oskusi.

Mis juhtub aga siis, kui kraanist vett ei tule või tekib veeavarii? Muidugi helistame me kohe vee-ettevõttesse ja nõuame spetsialistide kohest saabumist ning teenuse taastamist. Kui läheb aga nii, et vee-ettevõttel pole kedagi appi saata, siis oleme me hädas, sest ilma puhta veeta pole võimalik elada. Oleme harjunud sellega, et puhas vesi on meie inimõigus ja nii see on ka.

„Tänasel rahvusvahelisel veepäeval juhime tähelepanu kõigile neile vee-ettevõtete töötajatele, kes teevad igapäevaselt oma tööd, aga kelle töö COVID-19 situatsioonis läheb üha keerulisemaks. Viiruse levides ja töötajate haigestumise tõttu on vee-ettevõtete jaoks tõsiseks väljakutseks tagada teenuste toimimine. Kahjuks ei ole tänaseks jõutud selle elutähtsa teenuse pakkujate vaktsineerimiseni,“ ütles EVELi tegevjuht Pille Aarma.

„Me elu ja tervis sõltub veest, seega väärtustagem neid, kes igapäevaselt aitavad puhtal veel meie kodudesse jõuda,“ lisas Aarma.

Pille Aarma
EVEL tegevdirektor
Tel: +372 55 466 71
e-post: pille.aarma@evel.ee

Täiendav info:
Irina Vahtra
EVEL kommunikatsioonijuht
Tel: +372 5648 3211
e-post: irina.vahtra@evel.ee
www.evel.ee

Konkurentsiamet on kooskõlastanud uued veeteenuste hinnad. Alates 01.10.2020 langeb veeteenuse hind 4% ja kanalisatsiooniteenuse hind 6%.

Mis on veeteenus?

Vee ja kanalisatsiooni teenus on eraldi teenused ning nende teenuste osutamiseks vajalike kulude osas peetakse eraldi arvestust. Üldiselt on kanali teenus vee teenusest märksa kallim, kuna reovee käitlemine on keerulisem ja kallim protseduur.

Kuidas kujuneb veeteenuse hind?

Veeteenuse hind kujuneb vastavalt Konkurentsiameti poolt välja töötatud metoodikale. Konkurentsiamet määratleb täpselt, millised kulud ja tegevused peab saama kaetud teenuse hinnaga:

• Põhjendatud tegevuskulud.
• Investeeringud olemasolevate ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemide jätkusuutlikkuse tagamiseks.
• Keskkonnanõuete täitmisega seotud kulud.
• Kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmisega seotud kulud.
• Põhjendatud tulukus vee-ettevõtja poolt investeeritud kapitalilt.
• Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamine ja uuendamine.

Eelmine veeteenuse hind kehtis alates 2011. aastast ning sellest alates on olukord Viimsi teeninduspiirkonnas oluliselt muutunud. Suurim muudatus on, et reovett käideldakse alates 2015 oma reoveepuhastusjaamas, mis on mõnevõrra soodsam, kui juhtida reovesi AS-ile Tallinna Vesi nagu see oli eelnevalt. Lisaks on teostatud suuremahulised investeeringud vee- ja kanalisatsiooni taristus, et tagada kvaliteetsem teenus kogu piirkonnas. 2017-2019 investeeriti ettevõtte omavahenditest põhivarasse kokku ca 3,5 miljonit eurot, mis näitab ettevõtte jätkusuutlikkust.

Efektiivset majandamist näitab ka tegevuskulude üleüldine aeglane kasv olukorras, kus sisseostetavate teenuste (elekter, kütus, gaas, materjalid jne) hinnad pidevalt kasvavad. Ettevõtte tegevuskulud on aastate lõikes jäänud mõne protsendi võrra madalamaks kui üleüldine THI kasv. Suurenenud on ka müügimahud. Aastane veemüük on ca 960 000 m3, sellest kastmisvesi moodustas 2019. aastal 25 000 m3. Seega kastmisvee eraldi arvestamise lõpetamise mõju hinnale on minimaalne. Kõige selle tulemusel oligi võimalik teenusehindasid langetada.

Kui palju maksab veeteenus?

Viimsis maksis veeteenus (vesi + kanal) erakliendile 3,84 eurot, uue hinnakirja alusel on see nüüd 3,64 eurot kuupmeeter. Eesti Vee-ettevõtete Liidus olevate vee-ettevõtete hulgas kõige odavam teenuse hind on 1,65 eurot ja kalleim 5,04 eurot.

Alates oktoobrist hakkab maksma vesi erakliendile 1,44 eurot (veehinnad Eestis 0,74 – 2,51 eurot) ning kanaliteenus 2,2 eurot (Eestis 0,71 – 3,42 eurot) kuupmeeter. Välja toodud hinnad sisaldavad käibemaksu.

Millest olenevalt siis teenuse hinnad on nii erinevad?

Viimsi valla näol on tegemist pidevalt areneva piirkonnaga, kus vee- ja kanalisatsioonivõrgustike loomine on nõudnud ning nõuab ka edaspidi suuri investeeringuid (veepuhastusjaama ehitus, reoveepuhasti rajamine, trasside ehitus ja projekteerimine, puurkaevude ja pumplate rajamine jne). Suuremahulisi investeeringuid on teostatud üsna lühikese aja jooksul, samal ajal kui enamus linnades on olnud võimalik samu investeeringuid teostada oluliselt pikema perioodi vältel.

Tiheasustusega aladel on võimalik teenust pakkuda oluliselt soodsamalt, kuna torustike pikkused ühe kliendi kohta on tunduvalt lühemad ja seega investeeringud ühe kliendi kohta ka väiksemad. Linnades on suur osa tarbijatest korterelamud kus kliendiks on ühistu. Vee-ettevõtte jaoks tähendab üks kortermaja ühte klienti. Olenemata korterite arvust on kortermajaga seotud hoolduskulud täpselt sama suured nagu ühepere elamul, kuid sealt saadav müügitulu sadades kordades erinev.

Näiteks Viimsi mõnes külas on ca 300 tarbimiskohta, mis on oma müügimahtude poolest oleksid võrreldavad kahe üheksakorruselise korterelamuga. Sellise hulga klientide teenindamiseks on rajatud mitu reoveepumplat, ligikaudu 10-15 km torustikke, paigaldatud 300 veearvestit ning iga kliendiga arveldatakse eraldi. Eelnevalt võrdluseks toodud korrusmajade jaoks on vee-ettevõtja ehitanud liitumispunktini mõnikümmend meetrit toru, paigaldanud 2 veearvestit ning arveldab kahe kliendiga. Seega on kulud sama hulga klientide teenindamiseks hajaasustusega aladel võrdluseks olevate korterelamutega sadades kordades suuremad ning ka teenusehinnad kõrgemad.

Lisaks tuleb igapäevaselt endiselt Viimsis tegeleda ka omavolilise veetarbimisega ehk veevargusega. Üha enam avastatakse lubamatuid veeühendusi, mis tähendab teenuse tarbimist selle eest tasumata. AS Viimsi Vesi seab järgnevatel aastatel üheks prioriteediks senisest veel enam kinnistute kontrolli selliste ühenduste avastamiseks.

Ühtlasi teeme ka üleskutse kõikidele viimsilastele – kui sul on kahtlus, et maksad kinni ka naabrimehe või külamehe vee tarbimise, palun anna sellest meile teada!