Kui kliimamuutustega käivad kaasas kuuma- ja põualained, siis kuidas vältida koduaia muutumist savanniks?

“Muru on õige ja parim pinnakate seal, kus me tahame mängida sulgpalli, pidada piknikku, võtta päikest. Suurte kasutuseta muruplatside, mille ainus eesmärk on niitmine, taga on inimese vajadus luua endale tunnetatavat korda ning ühtlasi on selline maastik viide ülimalt korrastatud klassikalistele, teisest ajast pärit pargimaastikele,” ütleb maastikuarhitekt Karin Bachmann. Ta lisab: “Kord on hea, ja ka looduses valitseb kord, kuid see on meie korrast väga erinev. Samas toetab see taimekoosluste rasketes tingimustes ellujäämist palju paremini. Tuleb leida mõistlik tasakaal nende kahe reeglistiku vahel. Ka ajalooliselt on inimese ja looduse koostöös tekkinud maastikud nagu puisniit või rannaniit olnud kõige elurikkamad ja ka elujõulisemad.”

Taasiseseisvumine viis aiast peenrad ja viljapuud
Ilmselt mäletame kõik vanaema-vanaisa aeda, kuhu mahtusid väike kartulipõld, köögivilja- ja maitsetaimepeenrad, erinevad marjapõõsad ning õunapuud. Mäletame rohimist ja kastmist. Tundus, nagu oleks kaugest külast pärit memm ja taat võtnud linna kaasa tükikese kodutalust.

“Nõukogude Liit ei suutnud oma rahvast korralikult toita, mistõttu oli potipõllundusega tegelemine lisaks harjumusele ka paratamatus,” nendib Karin Bachmann. Ta täpsustab, et aiamaad olid ka kohad, kuhu sai tulla loodusesse, kus sai midagi oma kätega teha ja naabritega suhelda: “Tegelikult samad põhjused nagu praegustel linnaaedadel. Needki täidavad suuresti sotsiaalset funktsiooni.”

Taasiseseisvuse esimesel kümnendil, mil potipõllundus polnud enam hädavajalik, kadusid ka koduaedadest aiamaad. Ja kadusid ka marjapõõsad ning viljapuud.

Viljapuude ja -põõsaste kadumisega jäid aiad-pargid ilma ka paljudest olulistest komponentidest, mis mitmekesisust ja elupaiku tekitasid, kuid toona ei osatud elurikkusest üldse mõeldagi – Eesti oli roheline ja lopsakas ning kuskilt ei paistnud, justkui hakkaks see kuskile kaduma.

Mida lagedam aed, seda vaesem keskkond
Tänapäeval seevastu on elurikkuse küsimus vägagi päevakajaline. Bioloog Mart Meriste sõnab, et elurikkust on niidu tüüpi ehk loodusliku rohttaimestikuga aias kordades rohkem võrreldes jalgpalliplatsiliku muruga aedade elurikkusega. Kuidas tuua elurikkust koduaeda, selles on küsimus.

“Taimestiku liigirikkust saame me ise natuke mõjutada. Taimi saab külvata ja istutada. Neid saab ka välja rohida ja nende seemnetoodangut ja käekäiku saab mõjutada otseselt ka niitmise ja selle ajastamisega. Loomadega on keerulisem – neid külvata ja istutada ei saa. Üldjuhul saame neile luua tingimusi ja loota, et nad ise meie aeda jõuavad,” selgitab Meriste ja lisab, et elurikka keskkonna taasloomine peaks olema uute aedlinnade rahva ühine ettevõtmine: “Üksik niiduala uusarenduse üldises murukõrbes väga liigirikkaks ei kujunegi, sest paljud loomad ja taimed ei ole suutelised neile sobimatuid alasid ületama. Kui kogu ümbruskond aga otsustab rajada liigirikkaid haljasalasid, võidavad kõik ka elurikkuses.”

Meriste osutab, et koos niidu tüüpi aedadega kaob ka pidev kastmisvajadus – juba väljakujunenud niidu kastmine ei ole üldse vajalik. On tõsi, et pikema põuaga enamike (aga üldiselt mitte päris kõigi) taimede maapealsed osad lõpuks kuivavad. Taimed siiski tegelikult ei sure. Esimeste korralike vihmade järgselt hakkavad nad taas haljendama ja õitsema.”

Priit Rebase väike investeering tähendab suurt säästu
Äigrumäe külavanema, tehnoloogiaettevõtja Priit Rebase koduaiast leiab nii lopsakaid lillepeenraid, vanu kõrgeid puid, omajagu madalamapoolseid viljapuid-põõsaid kui ka suure muruplatsi nende keskel. “Tead, miks ma Viimsi veega ei kasta?” küsib Priit ning vastab ise: “Joogivesi on kallis.”

Ettevõtjana arvutas ta välja, et ühekordne mõnesajaeurone investeering paakide ja pumba näol säästab pikas plaanis kõvasti raha ning niigi Viimsi valla aluspõhjas nappima kippuvat loodusvara. “Pealegi,” lisab keskkonnateadlik külavanem, “on vihmavesi looduslikult puhas vesi, joogivee puhtakstegemiseks on aga kõvasti investeeritud, tööd ja vaeva nähtud ning patt oleks seda maha valada. Taimede kastmiseks on vihmavesi parem.”

Nõnda ehitaski Priit koos abikaasa Evega vihmaveetoru alla neljast 90-liitrisest plastvannist kaskaadi, kust viib voolik suurde, küla vanast pumbamajast üle jäänud paaki. “Ja see pole veel kõik,” näitab Priit aia taga jooksvat veekraavi, kus asub väike pump.

“Põhimõtteliselt ei saa meil normaalsetel aastatel kastmisvesi otsa, sest me ei tarvita seda kõike ära,” ütleb ta oma kahe veeallikaga kastmissüsteemi kiituseks. Priit täpsustab, et kuigi talle meeldib lühike muru, siis põua ajal ta seda ei kasta: “Kuivab keskelt, kuhu puude varjud ei ulatu, üks laik ära – no ja mis siis? Tuleb vihma, kasvab tagasi. Ja kui keegi tuleb mulle elurikkusest rääkima, siis ma näitan käega üle aia – kohe siinsamas on seda liigirikkust mitmete hektarite kaupa.”

Osvald Kaerlepp kastmisvee puudust ei pelga
Kui kanalisatsioon lõpuks Randvere külas pensionipõlve nautiva Osvald Kaerlapa õuele jõudis, muutus tema krundi serva maa alla kaevatud viie kantmeetri suurune septikupaak kasutuks.

“Mis ta ikka seal tühjana seisab, lasin paagi puhtaks pesta ning ühendasin vihmaveetoruga. Nüüd jookseb vihmavesi katuselt sinna. Et vett paagist kastmiseks kätte saada, panin sinna ühe vana vene Maljutka pumba ka vahele,” tutvustab vitaalne vanahärra teravmeelset vihmavee kogumise lahendust.

Aias on maapoisist Osvaldil kasvuhoone, väike peenramaa, mõned viljapuud, paar ilupuud ja keset aeda kõrgub vana kask. Kasvuhoone taga on tal veel üks paak. “See on vana piimaauto järelkäru pütt,” tutvustab Osvald anumat.
“Kasvuhoone ja peenra jaoks on mul vett enam kui küllalt. Muru ma ei kasta, pigem jätan ta kuumaga niitmata ja eks kase vari kaitseb ka teda kõrbemast,” on Osvald oma veekogumis- ja kastmissüsteemiga rahul. Ta lisab, et viis kantmeetrit on nii palju ruumi, et maa-alune paak pole tal kunagi üle ajama hakanud, rääkimata tühjaks saamisest.

Ene Lille lopsakas rohtaed liigset hooldust ei vaja
Viimsi mõisakompleksis, Laidoneride vanas karjalaudas asuva Harmoonikumi ökospaa perenaine Ene Lill on hariduselt semiootik ning tema süvahuvide sekka kuulub ka biosemiootika. Selle põhimõtete järgi on ta kujundanud ka ökospaa hoovi.

“Taimed kasvavad looduses seal, kus neil on hea kasvada,” võtab ta oma aianduspõhimõtted kokku. Neid põhimõtteid peegeldab ka Harmoonikumi aed, kus on nii lopsakust, valgust, varjulisust kui ka avarust. Kui aia miljöö ühe märksõnaga kokku võtta, oleks see cottagecore – romantiline ja üsna hooldusvaba rohtaed, kus saab nautida looduse loomulikku ilu.

“Ja näe, ostsin kummagi vihmaveetoru alla kaks tonnist paaki ja sellest täiesti piisab. Kuna äravool on neil allservas, pole ühtegi pumpa ka vahele vaja,” tutvustab Ene oma lihtsat ja töökindlat veekogumissüsteemi.

Murule eelistab Ene rohtu. “Pidevalt lühikeseks pügatavale murule ei kasva korralikke sügavaid juuri alla, et ta saaks niiskust ja toitaineid sügavamalt ammutada, kui päike peamise pinnasekihi ära kuivatab põuaga. Looduses lähevad niidutaimede juured näiteks meetri sügavusele ja nad ei kuiva ära.”

Ene selgitab, et kui muru pidevalt kasta, kogunevad juured pinnale ja siis kuivaperioodi saabudes, kui ei saa piisavalt kasta, taim hukkub: “Loomulikult, vihmaga kastetava muru või rohu juured on sügaval ja kuivaperioodil jääb taime ellu, isegi kui maapealne osa koltub.”

Aivar Osa õppetunnid Kräsuli saarelt
“Kui Kräsulile sajandi eest püsiasustus tekkis, ei osanud keegi veevärgist undki näha,” segab saarevanem Aivar Osa suhkrut malbelt tassis jutu kõrvale. Sellepärast kaevasid esimesed kräsulilased endale kaevud ning kraavitasid lume- ja vihmavee täiendavaks kogumiseks saare viis metsatukka-märgala.

“Kui ma kolmkümmend aastat tagasi Kräsulile kolisin, taastasin veekraavid ja kaevasin ühe sügavama kaevu lisaks. Veepuudust ma ei tunne, kaevudesse ja kraavidesse kogunev pinnavesi katab saare veevajaduse kuhjaga, kattis juba sajandi eest,” ütleb Aivar.

“Minu meelest peaksime siinkohal esivanematel tarka veekasutust õppima. Vanasti, kui põhjaveele ligi ei saadud, kasutatigi kõigeks pinnavett. Igas majapidamises oli kaev, paljudes olid tiigid, märgaladelt jooksid välja kraavid,” arutleb Aivar ning lisab, et kuigi kaeve on peale veevärgi tulekut kinni aetud, on tiike ja kraave ajalooliselt soisevõitu Viimsi poolsaarel alles omajagu.

Mõtle, kui iga küla või asum võtaks vanad veekogumissüsteemid uuesti kasutusse, puhastaks kraave, rajaks vajadusel uusi tiike, ehitaks autonoomseid ja põhjaveest sõltumatuid vihma- ja pinnavee kogumisel põhinevaid kastmisvee kogumis- ja jaotussüsteeme. Kui selle saaks tehtud, jääks meil kraanivett jälle ülegi,” vaatab Aivar optimistlikult tulevikku.

Mart Niineste
Viimsi Teataja kaasautor

Fotod: Evelin Lumi, Mana Kaasik ja Mart Niineste

Eelmiste suvede põuaperioodil tekkinud veepuudus ähvardab meid ka sel aastal. Õnneks on meil võimalik seda leevendada, kui põua ajal oma veetarbimist vähendame. Probleemi uurides on selgunud, et põua ajal on suurim vee kasutuse kasv võrreldes tavapärasega just aiaga majades. Võib eeldada, et suur osa sellest märkimisväärsest veekulust on seotud ülemäärase kastmisega.

Miks tekib joogiveepuudus?

Enamus Viimsis kasutatavast joogiveest pärineb Kambrium-Vendi põhjaveekihist, mis on taastumatu loodusvara. Kuna ületarbimisel võib tungida merevesi põhjavette, on Eestis vee ammutamisele kehtestanud olulised piirangud. Selle vältimiseks tuleb kõigil leida võimalusi põhjaveest saadava joogivee säästlikumaks kasutamiseks.

Mida saate teha juba nüüd?

Et ilu aias säiliks, on suvele vastu minnes oluline läbi mõelda oma veekasutus ja leida võimalusi joogivee säästmiseks:

• Koguge oma aias vihmavett, millega saate kuival ajal taimi kasta.
• Püüdke aiataimi valides eelistada põuakindlamaid sorte.
• Vaadake üle peenrad ja kasutage erinevaid lahendusi niiskuse hoidmiseks pinnases, näiteks lisades multš jms.
• Puid ja põõsaid on mõistlikum istutada sügisel, sest siis on taimedele vajalikku looduslikku niiskust on rohkem.

Mida saate teha kuumaperioodil?

• Palun ärge niitke muru nii sageli ja väga madalaks. Kõrgem muru säilitab pinnase niiskust paremini.
• Palun ärge kastke muru, see taastub ise esimeste vihmadega.
• Palun ärge kasutage joogivett haljastuse suuremahuliseks kastmiseks
• Üksikuid taimi kastke harvem ja nii väikese veekogusega kui võimalik ja hädavajalik.

Oma suvist veetarbimist veidi piirates saab igaüks anda panuse, et puhast joogivett jaguks kõigile täna ja tulevikus

Teie mõistvale suhtumisele lootes ja meeldivat suve soovides

AS Viimsi Vesi

Kolmapäeval, 14. juunil andis AS Viimsi Vesi klientidele teada, et veetarbimise hüppeline tõus ohustab veevarustuse toimepidevust. Ööpäevaga on toimunud tarbimises muutus, aga kriitiline olukord pole veel möödas. AS Viimsi Vesi ja vallavalitsus tänavad inimesi mõistva suhtumise eest.

AS Viimsi Vesi juhatuse liige Raul Vanem ütles, et eelmise päeva teavitustöö tulemusel õnnestus veetarbimist vähendada 500 kantmeetri võrra, mis on oluline leevendus kriitilisele olukorrale.
„Pilt on tõesti veidi paranenud, kuid veevarude taastumine on põua tõttu endiselt probleemne. Seetõttu peab veekasutuses olema jätkuvalt tähelepanelik ja piirama vee põhjendamatut kulutamist. Eile saatsime klientidele SMSi ja lisaks külastas vallavalitsus suurema tarbimisega majapidamisi, et nendega veetarbimise vähendamise võimalustest rääkida,“ kirjeldas Vanem.

Kevadel alanud veetarbimise tõusu leevendamiseks on valla vee-ettevõte suurendanud oma veevõttu maksimumini ja suurendanud ka veevõttu Tallinnast. 2023. aasta kevadel valmis Viimsi Veel ka teine ühendus Tallinna veevärgiga, mis on täiendus kolm aastat tagasi rajatud ühendusele.

„Viimsi veevarustus on hästi toimiv ja katab tavaolukorras valla elanike ning ettevõtete vajadused, aga hetkel on suurim probleem põuast tulenev väga intensiivne kastmine. Me näeme oma süsteemis majapidamisi, kelle ööpäevane tarbimine on 10 kantmeetrit vett ja rohkemgi. Võrdluseks, et keskmine majapidamine Viimsis kulutab 15 kantmeetrit,“ selgitas Vanem.

Vanema sõnul ei ole probleem kastekannuga kurkide, tomatite või elupuude kastjatega, vaid tunnis 250 liitrit vett kulutavate sprinklerite kasutajatega.

„Meie andmetest lähtub, et intensiivne kastmine tõstab Viimsi veekasutust ööpäevas 1900 kantmeetrit jagu ja selle osas on meil kindlasti võimalik olla säästlikumad,“ ütles Vanem.

Viimsi Vesi on oma süsteemides teinud vajaduspõhiseid muudatusi, et tagada veega varustatus. Ettevõtte töötajad on kohati ööpäevaringselt teinud vajalikke seadistusi, et ära hoida halvimat. Vanema sõnul ajendas inimeste poole pöörduma tarbimise jätkuv kiire tõus. „Oleme väga tänulikud inimestele nende mõistva suhtumise eest, mis peegeldub faktiliselt vähenenud veetarbimises. Palun hoiame säästvat joont, et veevarud saaksid taastuda ja me ei peaks sarnaselt mõnele teisele Eesti piirkonnale päris veepuudusega silmitsi seisma,“ ütles Vanem.

Viimsi Vesi palub inimestel jätkuvalt kriitiliselt jälgida oma veetarbimist ja hoiduda kuni kuumalaine lõpuni põhjendamatust veekasutusest.

Inimesed on mõistvad

Eile valla territooriumil ringsõitu teinud ehitus- ja kommunaalosakonna juhataja Taavi Valgmäe sõnul oli olukord silmnähtavalt parem.

„Päeval tuvastasime Haabneemes majapidamise, kus oli kasutusel neli sprinklerit ja mille omanik need sulges pärast vestlust. Inimesed olid tegelikult mõistvad ja saavad ka aru, et kui me ei soovi Tõrvandi olukorda, kus kraanid kuivaks jäid, on meil mõistlik oma tegevuses teha muutusi. Õhtul külastasin eelmistel päevadel märkimisväärselt suurenenud tarbimisega majapidamisi ja neid, millest kohalikud elanikud teavitasid. Enamik neist tunnistas, et oli kasutanud joogivett muru kastmiseks, aga arvestades olukorra tõsidust, on sellest nüüd loobunud. Vestlused kulgesid meeldivalt ja meie eesmärk oligi vahetult inimesi ohust teavitada ning vastata küsimustele,“ selgitas Valgmäe.

Taavi Valgmäe sõnul ei olnud inimesed näiteks kuulnud sellest, et ka teistes Eesti piirkondades on veevarustustega probleeme ja Viimsi vald koos vee-ettevõttega proovib ära hoida halvimat.

„See aspekt, et põhjaveega on probleeme ka teistes piirkondades ja Viimsi pole selles suhtes erand, ei olnud teada. Samas oli aru saada, et inimestel tegelikult on ka raske hinnata oma kastmistegevuse mõju üldisele veetarbimisele. Küsimusi tekitas muidugi see, mis saab taimedest, aga kui me jõudsime selleni, et meid ohustab see, et kanalisatsioon ei toimi, sest WC loputuskastid on kuival ja Päästeametil pole enam kustutustöödeks vett, oli arusaamine suurem,“ ütles Valgmäe.

Olukord püsib endiselt kriitiline

AS Viimsi Vesi juhatuse liikme Raul Vanema sõnul seirab vee-ettevõte ööpäevaringselt tarbimist ja plaanib jätkuvalt suhelda tavapärasest rohkem vett tarbivate majapidamistega. Vajadusel ollakse valmis kriisi korral veekoguseid ka piirama.

„Meil on veel meetmeid, millega me saame olukorda mõjutada, aga hetkel näeme, et meil on päris suur mõju võimalik saavutada massiivse kastmistegevuse lõpetamisega. Viimsi Vee peamine eesmärk on praeguses olukorras see, et viimsilastel oleks olemas eluliselt vajalikeks tegevusteks vesi. Me keegi ei taha, et meil korduks Tõrvandi olukord, kus kraanid kuivaks jäid. Seepärast me ka inimesi teavitame. Kastmisvesi ei saa ega ole kriitilises olukorras prioriteet ja seepärast me ka kastmisprobleemiga tegeleme. Mõistan inimeste muret oma taimede pärast, aga võrdluseks, et näiteks Suurbritannias keelustati möödunud aasta suvel igasugune kastmine joogivee nappuse tõttu. Veenappus Eestis ja Euroopas on osa laiemast kliimamuutuse probleemist, mida tasub ka meil mõista ja arvestada selle kõige taustal,“ selgitas Vanem.

Juba kuid kestnud põud ei ole Vanema sõnul võimaldanud tavapäraselt põhjavee varudel taastuda.

„See ongi ahelreaktsioon, mis on tekkinud. Tavatult kuiv kevad ei too põhjavett tagasi ja paneb inimesi rohkem kastma. Ilma suuremahulise kastmistegevuseta suudaks me kindlasti saada oma veeressurssidega hakkama. Kahjuks eeldab see inimestel hoiakute ja käitumise muutust mitte ainult Viimsis, vaid Eestis laiemalt,“ selgitas Vanem.

Päästeamet palub olla äärmiselt ettevaatlik

Alates 14. juunist kehtib üle kogu Eesti tuleohtlik aeg ning ulatuslike tulekahjude vältimiseks on metsa- ja muu taimestikuga ning turbapinnasega aladel keelatud lõkke tegemine, grillimine ja suitsetamine.
„Kuna kevad on olnud väga kuiv ning sel nädalal saabub ka selle suve esimene kuumalaine, on loodus muutunud äärmiselt tuleohtlikuks. Selleks, et ulatuslikke maastikupõlenguid vältida, kehtestataksegi tuleohtlik aeg, mis seab looduses toimetamisele mõningaid piiranguid,“ selgitas Päästeameti ennetustöö osakonna ekspert Tuuli Taavet.

„Tuleohtlikul ajal on keelatud vabas looduses lõket teha, grillida ja suitsetada, sest ülikuival ajal piisab vaid väiksest sädemest, et vallanduks ulatuslik põleng. Grillimine ja lõkketegu ja suitsetamine on tuleohtlikul ajal keelatud ka RMK metsaaladel,“ rääkis Taavet.

„Oma isiklikus koduaias tohib jätkuvalt lõket teha ja grillida, kuid ohutus peab olema tagatud ning esmased tulekustutusvahendid olgu käepärast. Võimalusel aga tasub sealgi tule tegemist vältida,“ lisas ta.
Tuleohtliku aja kehtestamisel hindab Päästeamet Keskonnaagentuuri ilmateenistuse tuleohukaarti. Ilmaolusid analüüsitakse igapäevaselt ning inimestele püütakse seada võimalikult vähe piiranguid. Kohe, kui ilmaolud paranevad ja tuleoht väheneb, leevenevad ka piirangud.

Tuleohtlikul ajal on keelatud looduses suitsetamine, grillseadme kasutamine ja küttekoldeväline lõkke tegemine. See tähendab ka RMK ettevalmistatud (alusega) lõkkekohti ja nö avalikke ühislõkkeid (KOV või kellegi teise korraldatud näiteks). Seega jaanituled on praeguse seisuga keelatud

Eraaias lõkke tegemisel järgitagu eelkõige enda elu ja vara silmas pidades tuleohutusnõudeid.

Kuidas säästa vett?

Kastmise kõrval on võimalik ka mõnel teisel moel efektiivselt veetarbimist vähendada. Siin on mõned nõuanded:
•    Lühendage duši all olemise aega. Tavaline dušš kulutab 10 liitrit vett minutis.
•    Sulgege kraane pesemise ajal. Kraan kulutab tavalise nõude- või hammaste pesemise ajal kuus liitrit vett minutis.
•    Pesu- ja nõudepesumasin peaks olema täiesti täidetud. Korralikult täidetud masinaga on võimalik kokku hoida aastas 4000 liitrit vett.
•    Parandage lekked. Näiteks tilkuv WC-pott kulutab ööpäevas 200 liitrit vett. Õrnalt läbilaskva klapiga WC-pott aga 600 liitrit ööpäevas.
•    Ärge kasutage WC-potti prügikastina. Ärge visake WC-potti pabereid või muud, millest lahti saamiseks tuleb kasutada vett.

Heiko Leesment
Viimsi Vallavalitsuse avalike suhete osakond

Aastaid on räägitud, kuidas joogivett Viimsi vallas ei jätku ja seda on isegi kasutatud põhjendusena Viimsi arendusprojektide pidurdamiseks. Eriti teravalt tõstatub teema  kuuma ja kuiva suvega, kui sademeid napib ja veetase kaevudes alaneb. Suvisel ajal on Viimsis olnud korduvalt avalikke pöördumisi palvega piirata veekasutust, hoidudes peamiselt joogivee kasutamisest kastmiseks, sest vastasel juhul ähvardab inimesi joogiveepuudus. 

Kummastav on see, et enamik inimesi ei anna endale aru, et joomiseks leiab meie joogiveest kasutust väga väike osa. Miskipärast oleme me sedavõrd mugavad ja ära harjunud heaolu ning hüvedega, et me ei vaevu mõtlema ning analüüsima asju, mis tunduvad meile iseenesest mõistetavatena. Hinnanguliselt 50–70% joogiveest leiab kasutust tehnilise veena ja see on väga kurvaks tegev fakt. Me raiskame oma looduslikku ressurssi ja inimeste ning looduse eluks hädavajalikku puhast vett ilmaenese teadmata.

Tegelikkus on selline, et meil on Viimsis 2/3 joogivett üle st meil on märkimisväärne joogivee ülejääk ehk reserv. Joogivee puuduse probleem seisneb sisuliselt selles, et kahjuks läheb enamus meie joogiveest lihtsalt otse tualettpotist alla ja suvisel ajal kastetakse sellega „muru“. Joogivett on Viimsis tegelikult piisavalt, lihtsalt raiskame seda mõttetutes kohtades.

Ideaalne viis mahu suurendamiseks on joogivee väärkasutus tehnilise veena. Minu teada levitatakse isegi lugusid, et kui vee liikumine torustikus ei ole piisavalt kiire ehk vee tarbimine ei ole piisavalt suur majapidamises, siis võib vesi torustikus seistes roiskuda ja põhjustada tervisehädasid ja kannatusi. Ühesõnaga tuleb palju tarbida, et vältida ebameeldivusi. Kui see tõesti nii oleks, siis peaksid peale suvepuhkust kodudesse naasnud inimesed kõik kohe haigeks jääma, sest vahel on elanikel suviti mitu kuud vee tarbimine ümmargune null ja vesi torudes pikalt seisnud. Pigem on vähese veeliikumise puhul torudes varitseva ohu esiletoomise puhul tegu eksitava teavitusega.

Et mitte piirduda umbmäärase jutuga, siis üks konkreetne näide. Viimsi vallas Pärnamäe tee 190 asub ärihoone. Kolmekorruselise büroohoone vee tarbimine 2022. aastal oli kokku 10 000 liitrit. Hoonel on ehitatud sademe vee kogumise ja selle kasutamise süsteem, mille mahud ka mõõdikuga mõõdetavad. Tulemus on üsna rabav. 10 000 liitrist tarbitud veest läks 8000 liitrit otse tualettpoti loputusteks ja vaid 2000 liitrit leidis kasutust joogiveena ehk jutumärkides „kohvi“ keetmisel (nõude- ja kätepesu, kohvimasin). Siit ka konkreetne kokkuvõte: büroos läheb 80% joogiveest täiesti raisku ja väärkasutusse ehk 4/5 joogiveest tarbitakse ära tehnilise veena, milleks sobib suurpäraselt ka sademevesi, mida Eestis sajab taevast alla suurtes kogustes septembrist juunini.

Näitena toodud ärimajas on õnneks asjad hästi. 8000 liitrit ühe korruse büroo loputusvett on olnud sademevesi. Vihmavesi kogutakse katuselt läbi filtri maalausesse mahutisse ja pumbatakse sealt läbi eraldiseisva torustiku loputuskastidesse. Maja tervikuna säästis 2022. aastal Viimsi valla elanike jaoks 41 600 liitrit joogivett – täpselt nii suur oli kogu maja poolt kasutatud sademevee kogus, mis tavaolukorras tuleks kõik joogivee trassist.

Korterelamutes ja eramajades on vee kasutuse vahekord joogivee ja tehnilise vee vahel tõenäoliselt natuke rohkem õige otstarbe (toidutegemine, nõude pesu jne) kasuks. Seda muidugi eeldusel, et trassist tulevat joogivett ei kasutata suurtes kogustes aia ja muru kastmiseks, autode pesemiseks jms. Igatahes on ka eramute ning korterelamute puhul umbes 50% joogiveest väärkasutatud ja läheb samuti suures osas tualettpottide loputamiseks.

Millised on lahendused?
Viimsi joogivee kriisist on selge väljapääs! Tuleb välja ehitada sademevee kogumise mahutid ärihoonetele, korterelamutele ja eramutele. Tõenäoliselt on parim lahendus asjale läheneda suuremahulisemalt ja ehitada kogumis-, filtreerimis- ja taaskasutuslahendused lausa küladele ja suurematele piirkondade kaupa.

Nendest mahutitest ning välja ehitatud süsteemidest saab vett nii loputus- kui ka kastmissüsteemide tarbeks. Taanis ja Hollandis kasutavad paljud majapidamised filtreeritud sademevett ka pesupesemiseks ja duši all käimiseks. Juba ammustest aegadest on teada, et nn “pehme“ vihmavesi peseb pesu paremini kui kare mineraalide rohke kaevu- või trassivesi.

Suure efekti annab joogivee kokkuhoiu mõttes kindlasti koolide ja lasteaedade tualettide loputuskastide üleviimine sademeveele. Mida suurem on hoones inimeste (õpilaste) kontsentratsioon, seda suurem on tualettide kasutus ja selleks kuluva vee hulk. Väga ebamõistlik on raisata suurtes kogustes joogivett tualettides.

Kui kunagi võetakse vastu otsus, et edaspidi peavad kõik uusarendused välja ehitama sademevee kogumise ja taaskasutuse süsteemid ning alustatakse järkjärgult ka vanade korterelamute ning külade üleviimist sademeveega tualettpottide loputusele, siis lähemate aastakümnete jooksul joogiveepuudust meil Viimsis ei ole ega tule.

Jaanus Lember
biokeemik (TRÜ), Aariber OÜ ja Lubtec OÜ juhatuse liige

KOMMENTAAR
Julgustame sademevett taaskasutama
Alar Mik, abivallavanem: Mul on heameel lugeda artiklis tehtud üleskutset võtta kasutusele rohkem sademevett ja rakendada sellega seotud säästlikke lahendusi. Viimsi vald on koostanud mitu juhist sademevee kasutamise suurendamiseks, neist viimane oli LIFE projekti ligi 220-leheküljeline käsiraamat. Viimsis on loodud ka näidistaristut – vihmapeenrad, viibetiigid, erinevad rohekatted. Jaanus Lemberi kirjeldatud ärihoone sademevee taaskasutussüsteem on täiendav näide selles valdkonnas. Oleme valla poolt koostanud sademevee eeskirja ja juba paaril aastal seadnud nii uutele planeeringutele kui ka uusehitistele nõudeid sademevee kogumiseks/kasutamiseks. Üks asi on hoonevälised lahendused ja hoopis teine teema on rajada ka hoonesiseseid süsteeme.

Viimsis on ainuüksi eluhooneid ligikaudu 5200 – kõigile olemasolevatele hoonetele sademevee kogumislahenduste ehitamine oleks keeruline ning väga kulukas, lisaks ei saa vald omanikele sellist kohustust panna. Vald saab seada tingimusi ainult uute hoonete planeerimiseks ja ehitamiseks.

Kindlasti saavad uue üldplaneeringuga ja ka arengustrateegiaga enam fookusesse sellised süsteemid ja nõuded sademevee enamaks kasutamiseks. Miks mitte tulevikus teatud piirkondadesse luuagi terved näidisärilinnakud kui säästlike lahenduste näidispiirkond? Loodetavasti inspireerib see artikkel ka mõne olemasoleva hoone omanikku katsetama sademevee taaskasutamist.

Sademevee kogumine ja taaskasutus on lääneriikides olnud fookuses juba aastakümneid. Järjest enam pööratakse vee targemale ja säästlikumale kasutamisele tähelepanu ka Viimsis.

Kliimamuutused, nagu näiteks aina sagedasemad pikaajalised põuad ja ägedad ning rohked vihmad, muudavad sademevee käitluse aina olulisemaks ka Eestis.

Viimastel aastatel on ka Viimsi puhta vee varude säästmiseks tehtud teavitustööd. Hea meel on selle üle, et paljud viimsilased teavad ja mõistavad joogivee säästva kasutamise olulisust ning on alustanud vihmavee kogumisega.

Vihmavesi sobib suurepäraselt näiteks kastmiseks ja autopesuks, filtreerituna ka kodumasinates kasutamiseks, sisuliselt kõigeks muuks peale söögitegemise.

Üks suuremaid vee tarbijaid on WC ning sademevee kasutamine loputuskastides on paljudes riikides aina levinum lahendus, millega on võimalik kokku hoida suisa üle 50% joogiveest. Kogumismahutite omamine ja vihmavee hilisem kasutamine on üks olulisi meetmeid looduskeskkonna säästmisel.

Vihmavee kogumine ei käi enam vaid tünniga räästa all
Vihmavee kogumine on tänapäeval muudetud lihtsaks. Uued süsteemid võimaldavad hõlpsalt ja turvaliselt vett koguda ning suunata seda kodusesse majapidamisse või kastmiseks.

Täna on vihmaveetünnist edasi arendatud nii maapealsed kui ka maa-alused mahutid, mis on varustatud filtersüsteemiga ja kuhu saab paigaldada pumba, et vesi edasi kastmissüsteemi või majapidamisse suunata. Maapealseid mahuteid on saadaval eri suuruse, kuju ja värviga ning nõudlikumale kliendile leidub ka disainmahuteid, mis sobituvad moodsa arhitektuuriga.

Maapealse mahuti miinuseks on asjaolu, et selle peab enne talveperioodi tühjendama ja soovituslikult hoidma kuuris või garaažis. Selliseid mahuteid on lihtne paigaldada ning valik on väga lai.

Maa-alune sademeveemahuti on praktiliselt hooldusvaba ehk siis puhastamine tuleb ette võtta vaid olukorras, kui sinna on sattunud õie- või tänavatolm, lehed, okkad. Maa-alusesse mahutisse paigaldatakse vee saamiseks pump, mis kastmiskraani avades automaatset tööle hakkab. Aeda saab paigaldada veevõtukohad, kus on voolikuliitmikud ja veevõtupost.

Madalmahuti paigaldamisega saab hakkama igaüks
Eestis tegutsevalt mahutitootjatelt saab osta standardlahenduse või tellida mahuti oma vajadustest lähtuvalt. Tiheasustuse piirkonnas on eriti populaarsed lameda kujuga madalmahutid, mis ei eelda suuremahulisi kaevetöid ja mille paigaldamisega saab hakkama ka oma jõududega. “Kastmisvee kasutamine majapidamises on iga aastaga järjest rohkem teemaks, seda eriti piirkondades, kus on vee hind kallim. Lisaks maa-alustele mahutitele on märgatavalt kasvanud huvi ka maapealsete vastu. Selleks, et oma klientide vajadustele vastu tulla, laiendame oma tootevalikut maapealsete disainmahutitega,” selgitas Puhastid OÜ tegevjuht Marek Reinolt.

Maa-aluste mahutite hinnad algavad 700 eurost. Keskmise pere vajadustele vastava mahuti koos pumbaga soetamismaksumus on umbes 1000–2000 eurot.

Madalmahuti paigaldamisega saab hakkama ise, aga soovi korral on see võimalik tellida ka mahutite müüjalt või siis ehitusfirmalt. Reinolti sõnul kulub paigaldustööks üks päev ja ootejärjekord on nende ettevõttes paigalduseks kolm kuni neli nädalat.

Mahutit saab ühendada kas hoones asuva veetorustikuga, õuekraanidega või näiteks otse kastmissüsteemiga. Nutikas pumbasüsteem lülitab sademevee paagi tühjaks saamisel süsteemi üle tarbeveele ja maa-aluses mahutis olevat vett saab kasutada ka talveoludes.

Maa-aluse mahuti vee riknemise vastu aitab ühtlaselt jahe temperatuur ning päikesevalguse puudumine. Sademeveemahutite eluiga on üle 70 aasta. Need ei korrodeeru ega mädane ning on vastupidavad ilmastikule ja temperatuuri kõikumistele. Ületäitumise vältimiseks on mahutid varustatud ülevoolutoruga, mille kaudu saab kasutamata jäänud vee kraavi juhtida või pinnasesse immutada.

Pille Arula
AS Viimsi Vesi