Foto: pixapay.com

Viimsi veeteenuste hinnad muutuvad 1. veebruarist 2024

Konkurentsiamet kinnitas Konkurentsiamet uued veeteenuste hinnad ja need hakkavad kehtima alates 1. veebruarist 2024. Eraisikute veehind tõuseb 4 senti ja kanalisatsiooni hind 1 sent. Juriidilistest isikutest tarbijate veeteenusehinnad langevad.

Alates 1. veebruarist 2024 hakkab vesi Viimsi vallas eraisikutele maksma 1,39 €/m3 +km (senise 1,35 asemel) ja juriidilistele isikutele 1,39 €/m3 +km (senise 1,54 asemel). Tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest eraisikutele 2,20 €/m3 +km (varem 2,19) ja juriidilistele 2,20 €/m3+km (varem 2,40).

Juriidiliste isikute teenustasu langetamise põhjuseks on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniseadus, mis kohustub vee-ettevõtjat viima hinnad võrdse kohtlemise põhimõttega kooskõlla. Kui eelnevalt tuli juriidilistel isikutel tasuda veeteenuse eest kallimat hinda siis nüüd hinnad võrdsustatakse.

Viimsi valla elaniku jaoks tähendab  1. veebruarist toimuv muudatus vee- ja kanalisatsiooni hinnatõusu 1 kuupmeetri kohta 5 senti. Keskmine Viimsi elanik kulutab 3 kuupmeetrit vett, mis tähendab hinnanguliselt hinnatõusu 15 senti kuus inimese kohta, millele lisandub käibemaks.

AS Viimsi Vesi juhatuse liikme Raul Vanema selgitusel on vajadus infrastruktuuri arenduseks järjepidev. „Oleme teinud mitmeid olulisi suuremahulisi investeeringuid üsna lühikese aja jooksul. Rajatud on uusi trasse, pumplaid, veepuhastusjaam, reoveepuhasti jne. Viimsi on endiselt arenev piirkond ja seetõttu tuleb meil leida jätkuvalt vahendeid teenuse osutamise võimekuste arendamiseks, et tagada vajalik teenuse kvaliteet,“ selgitas hinnatõusu juhatuse liige Raul Vanem.

Vanema sõnul on Viimsi poolsaare veevarustuse tagamine keerukam kui tiheasustusega alal.

„Tiheasustusega aladel on võimalik teenust pakkuda oluliselt soodsamalt, kuna torustike pikkused ühe kliendi kohta on tunduvalt lühemad ja seega investeeringud ühe kliendi kohta on väiksemad. Linnades on suur osa tarbijatest korterelamud kus kliendiks on ühistu. Vee-ettevõtte jaoks tähendab üks kortermaja ühte klienti. Olenemata korterite arvust on kortermajaga seotud hoolduskulud täpselt sama suured nagu ühepere elamul, millel on otsene mõju ka teenuse hinnale,“ rääkis Vanem, kelle sõnul on kehtima hakkav hind on teiste vee-ettevõtetega võrreldes üsna keskmine.

Vee-ettevõtjate liitu kuuluvate vee-ettevõte teenushinnad füüsilistele isikutele varieerusid 2022 aastal 1,56 eurost kuni 5,04 euroni. 2023. aasta andmeid hetkel veel ei ole kokku pandud

Veeteenustega seotud küsimuste korral võtke meiega julgelt ühendust info@viimsivesi.ee.

Veeteenuse hind kujuneb mitmest komponendist

 Vee ja kanalisatsiooni teenus on eraldi teenused ning nende teenuste osutamiseks vajalike kulude osas peetakse eraldi arvestust. Üldiselt on kanalisatsiooniteenus veeteenusest märksa kallim, kuna reovee käitlemine on keerulisem ja kallim.

 Veeteenuse hind kujuneb vastavalt Konkurentsiameti poolt välja töötatud metoodikale. Amet määratleb täpselt, millised kulud ja tegevused peab saama kaetud teenuse hinnaga: vee-ettevõtte põhjendatud tegevuskulud; investeeringud olemasolevate ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemide jätkusuutlikkuse tagamiseks; keskkonnanõuete täitmisega seotud kulud; kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmisega seotud kulud; põhjendatud tulukus vee-ettevõtja poolt investeeritud kapitalilt; ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamine ning uuendamine.

 

AS Viimsi Vesi

Foto: Heiko Leesment

Teavitustöö vähendas veetarbimist

Kolmapäeval, 14. juunil andis AS Viimsi Vesi klientidele teada, et veetarbimise hüppeline tõus ohustab veevarustuse toimepidevust. Ööpäevaga on toimunud tarbimises muutus, aga kriitiline olukord pole veel möödas. AS Viimsi Vesi ja vallavalitsus tänavad inimesi mõistva suhtumise eest.

AS Viimsi Vesi juhatuse liige Raul Vanem ütles, et eelmise päeva teavitustöö tulemusel õnnestus veetarbimist vähendada 500 kantmeetri võrra, mis on oluline leevendus kriitilisele olukorrale.
„Pilt on tõesti veidi paranenud, kuid veevarude taastumine on põua tõttu endiselt probleemne. Seetõttu peab veekasutuses olema jätkuvalt tähelepanelik ja piirama vee põhjendamatut kulutamist. Eile saatsime klientidele SMSi ja lisaks külastas vallavalitsus suurema tarbimisega majapidamisi, et nendega veetarbimise vähendamise võimalustest rääkida,“ kirjeldas Vanem.

Kevadel alanud veetarbimise tõusu leevendamiseks on valla vee-ettevõte suurendanud oma veevõttu maksimumini ja suurendanud ka veevõttu Tallinnast. 2023. aasta kevadel valmis Viimsi Veel ka teine ühendus Tallinna veevärgiga, mis on täiendus kolm aastat tagasi rajatud ühendusele.

„Viimsi veevarustus on hästi toimiv ja katab tavaolukorras valla elanike ning ettevõtete vajadused, aga hetkel on suurim probleem põuast tulenev väga intensiivne kastmine. Me näeme oma süsteemis majapidamisi, kelle ööpäevane tarbimine on 10 kantmeetrit vett ja rohkemgi. Võrdluseks, et keskmine majapidamine Viimsis kulutab 15 kantmeetrit,“ selgitas Vanem.

Vanema sõnul ei ole probleem kastekannuga kurkide, tomatite või elupuude kastjatega, vaid tunnis 250 liitrit vett kulutavate sprinklerite kasutajatega.

„Meie andmetest lähtub, et intensiivne kastmine tõstab Viimsi veekasutust ööpäevas 1900 kantmeetrit jagu ja selle osas on meil kindlasti võimalik olla säästlikumad,“ ütles Vanem.

Viimsi Vesi on oma süsteemides teinud vajaduspõhiseid muudatusi, et tagada veega varustatus. Ettevõtte töötajad on kohati ööpäevaringselt teinud vajalikke seadistusi, et ära hoida halvimat. Vanema sõnul ajendas inimeste poole pöörduma tarbimise jätkuv kiire tõus. „Oleme väga tänulikud inimestele nende mõistva suhtumise eest, mis peegeldub faktiliselt vähenenud veetarbimises. Palun hoiame säästvat joont, et veevarud saaksid taastuda ja me ei peaks sarnaselt mõnele teisele Eesti piirkonnale päris veepuudusega silmitsi seisma,“ ütles Vanem.

Viimsi Vesi palub inimestel jätkuvalt kriitiliselt jälgida oma veetarbimist ja hoiduda kuni kuumalaine lõpuni põhjendamatust veekasutusest.

Inimesed on mõistvad

Eile valla territooriumil ringsõitu teinud ehitus- ja kommunaalosakonna juhataja Taavi Valgmäe sõnul oli olukord silmnähtavalt parem.

„Päeval tuvastasime Haabneemes majapidamise, kus oli kasutusel neli sprinklerit ja mille omanik need sulges pärast vestlust. Inimesed olid tegelikult mõistvad ja saavad ka aru, et kui me ei soovi Tõrvandi olukorda, kus kraanid kuivaks jäid, on meil mõistlik oma tegevuses teha muutusi. Õhtul külastasin eelmistel päevadel märkimisväärselt suurenenud tarbimisega majapidamisi ja neid, millest kohalikud elanikud teavitasid. Enamik neist tunnistas, et oli kasutanud joogivett muru kastmiseks, aga arvestades olukorra tõsidust, on sellest nüüd loobunud. Vestlused kulgesid meeldivalt ja meie eesmärk oligi vahetult inimesi ohust teavitada ning vastata küsimustele,“ selgitas Valgmäe.

Taavi Valgmäe sõnul ei olnud inimesed näiteks kuulnud sellest, et ka teistes Eesti piirkondades on veevarustustega probleeme ja Viimsi vald koos vee-ettevõttega proovib ära hoida halvimat.

„See aspekt, et põhjaveega on probleeme ka teistes piirkondades ja Viimsi pole selles suhtes erand, ei olnud teada. Samas oli aru saada, et inimestel tegelikult on ka raske hinnata oma kastmistegevuse mõju üldisele veetarbimisele. Küsimusi tekitas muidugi see, mis saab taimedest, aga kui me jõudsime selleni, et meid ohustab see, et kanalisatsioon ei toimi, sest WC loputuskastid on kuival ja Päästeametil pole enam kustutustöödeks vett, oli arusaamine suurem,“ ütles Valgmäe.

Olukord püsib endiselt kriitiline

AS Viimsi Vesi juhatuse liikme Raul Vanema sõnul seirab vee-ettevõte ööpäevaringselt tarbimist ja plaanib jätkuvalt suhelda tavapärasest rohkem vett tarbivate majapidamistega. Vajadusel ollakse valmis kriisi korral veekoguseid ka piirama.

„Meil on veel meetmeid, millega me saame olukorda mõjutada, aga hetkel näeme, et meil on päris suur mõju võimalik saavutada massiivse kastmistegevuse lõpetamisega. Viimsi Vee peamine eesmärk on praeguses olukorras see, et viimsilastel oleks olemas eluliselt vajalikeks tegevusteks vesi. Me keegi ei taha, et meil korduks Tõrvandi olukord, kus kraanid kuivaks jäid. Seepärast me ka inimesi teavitame. Kastmisvesi ei saa ega ole kriitilises olukorras prioriteet ja seepärast me ka kastmisprobleemiga tegeleme. Mõistan inimeste muret oma taimede pärast, aga võrdluseks, et näiteks Suurbritannias keelustati möödunud aasta suvel igasugune kastmine joogivee nappuse tõttu. Veenappus Eestis ja Euroopas on osa laiemast kliimamuutuse probleemist, mida tasub ka meil mõista ja arvestada selle kõige taustal,“ selgitas Vanem.

Juba kuid kestnud põud ei ole Vanema sõnul võimaldanud tavapäraselt põhjavee varudel taastuda.

„See ongi ahelreaktsioon, mis on tekkinud. Tavatult kuiv kevad ei too põhjavett tagasi ja paneb inimesi rohkem kastma. Ilma suuremahulise kastmistegevuseta suudaks me kindlasti saada oma veeressurssidega hakkama. Kahjuks eeldab see inimestel hoiakute ja käitumise muutust mitte ainult Viimsis, vaid Eestis laiemalt,“ selgitas Vanem.

Päästeamet palub olla äärmiselt ettevaatlik

Alates 14. juunist kehtib üle kogu Eesti tuleohtlik aeg ning ulatuslike tulekahjude vältimiseks on metsa- ja muu taimestikuga ning turbapinnasega aladel keelatud lõkke tegemine, grillimine ja suitsetamine.
„Kuna kevad on olnud väga kuiv ning sel nädalal saabub ka selle suve esimene kuumalaine, on loodus muutunud äärmiselt tuleohtlikuks. Selleks, et ulatuslikke maastikupõlenguid vältida, kehtestataksegi tuleohtlik aeg, mis seab looduses toimetamisele mõningaid piiranguid,“ selgitas Päästeameti ennetustöö osakonna ekspert Tuuli Taavet.

„Tuleohtlikul ajal on keelatud vabas looduses lõket teha, grillida ja suitsetada, sest ülikuival ajal piisab vaid väiksest sädemest, et vallanduks ulatuslik põleng. Grillimine ja lõkketegu ja suitsetamine on tuleohtlikul ajal keelatud ka RMK metsaaladel,“ rääkis Taavet.

„Oma isiklikus koduaias tohib jätkuvalt lõket teha ja grillida, kuid ohutus peab olema tagatud ning esmased tulekustutusvahendid olgu käepärast. Võimalusel aga tasub sealgi tule tegemist vältida,“ lisas ta.
Tuleohtliku aja kehtestamisel hindab Päästeamet Keskonnaagentuuri ilmateenistuse tuleohukaarti. Ilmaolusid analüüsitakse igapäevaselt ning inimestele püütakse seada võimalikult vähe piiranguid. Kohe, kui ilmaolud paranevad ja tuleoht väheneb, leevenevad ka piirangud.

Tuleohtlikul ajal on keelatud looduses suitsetamine, grillseadme kasutamine ja küttekoldeväline lõkke tegemine. See tähendab ka RMK ettevalmistatud (alusega) lõkkekohti ja nö avalikke ühislõkkeid (KOV või kellegi teise korraldatud näiteks). Seega jaanituled on praeguse seisuga keelatud

Eraaias lõkke tegemisel järgitagu eelkõige enda elu ja vara silmas pidades tuleohutusnõudeid.

Kuidas säästa vett?

Kastmise kõrval on võimalik ka mõnel teisel moel efektiivselt veetarbimist vähendada. Siin on mõned nõuanded:
•    Lühendage duši all olemise aega. Tavaline dušš kulutab 10 liitrit vett minutis.
•    Sulgege kraane pesemise ajal. Kraan kulutab tavalise nõude- või hammaste pesemise ajal kuus liitrit vett minutis.
•    Pesu- ja nõudepesumasin peaks olema täiesti täidetud. Korralikult täidetud masinaga on võimalik kokku hoida aastas 4000 liitrit vett.
•    Parandage lekked. Näiteks tilkuv WC-pott kulutab ööpäevas 200 liitrit vett. Õrnalt läbilaskva klapiga WC-pott aga 600 liitrit ööpäevas.
•    Ärge kasutage WC-potti prügikastina. Ärge visake WC-potti pabereid või muud, millest lahti saamiseks tuleb kasutada vett.

Heiko Leesment
Viimsi Vallavalitsuse avalike suhete osakond

Viimsilaste veetarbimine on ületanud kriitilise piiri

AS Viimsi Vesi annab teada, et viimastel päevadel on veetarbimine tõusnud Viimsis märkimisväärselt ja veevarude nappus võib kaasa tuua olukorra, kus tulekahju korral ei jagu piisavalt vajalikku kustutusvett. Elanikelt oodatakse tarbimise piiramist ja joogivee kastmiseks raiskamise lõpetamist.

Tavaolukorras hästi toimiva Viimsi veevarustuse paneb ohtu viimastel nädalatel hüppeliselt tõusnud veetarbimine. AS Viimsi Vesi teeb igapäevaselt tööd süsteemides ümberseadistustega, et tagada tarbijatele vajalik veekogus. Kuna tarbimise tõus ei näita vaibumise märke ja Viimsi Vee hinnangul ei ole enam süsteemis seadistuste tegemisega olukorda võimalik parandada, tuleb elanikel vaadata kriitiliselt üle oma veetarbimine.

„Öine veetarbimine on nii suur, et veevarud ei jõua enam hommikuks taastuda nagu tavaliselt. Seostame seda tarbimise kasvu kuiva perioodiga ja inimeste sooviga oma muru kasta. Joogivee kasutamine selleks ei ole lubatud ega keskkonnasäästlik,“ selgitas AS  Viimsi Vesi juhatuse liige Raul Vanem.

Vanema sõnul liigume väga kriitilise olukorra suunas ja juba praegu ei pruugi olla kindel, et tulekahju korral, saame me pakkuda Päästeametile nõutavat veeressursi. „Arvestades seda, et Viimsi on tuleohtlik piirkond ja ilmaprognoosid lubavad põua jätkumist lähinädalatel, tuleb meil astuda samme veetarbimise kontrolli alla saamiseks. Palume inimestel kohe lõpetada hoovialade kastmine joogiveega, piirata igapäevast veetarbimist ja käituda vastutustundlikult,“ ütles Viimsi Vee juhatuse liige Raul Vanem.

Diagrammil on punase joonega märgitud kriitiline veetarbimise tase. Viimastel nädalatel on veetarbimine märkimisväärselt suurem kui eelmisel aastal samal perioodi. Allikas: Viimsi Vesi

Viimsi Vesi seirab igapäevaselt veetarbimist ja suhtleb silmapaistvates kogustes vett tarbivate majapidamistega. Raul Vanem tõi näiteks majapidamise, kus kulutatakse ühes ööpäevas kümme kantmeetrit vett, samas kui keskmine majapidamine tarbib kuni 15 kantmeetrit kuus. „Inimesed peavad teadvustama, et puhas joogivesi on meie ühine ressurss ja see pole ammendamatu. Öise keelatud kastmisega mururoheluse loomisega pannakse ohtu inimestele äärmiselt oluline joogivee kättesaadavus ja see pole aktsepteeritav,“ selgitas Vanem.

AS Viimsi Vesi kutsub märkama ja sekkuma veeraiskamisse, selgitades selle tegevuse mõju. 14. juuni hommikusel ringkäigul tuvastas Viimsi vallavalitsus mitmeid hoove, kus kastmisvoolikud olid valmis ja Haabneemes töötas ühes majapidamises täisvõimsusel neli sprinklerit, mille töö omanik peale vestlust peatas. Vallavalitsus ja AS Viimsi Vesi plaanivad kuni kriitilise olukorra jätkumiseni teha kontrollkäike ja suhelda täiendavalt elanikega, et veetarbimise osas suuniseid jagada ning tuvastada keelatud kastmisega tegelevaid majapidamisi. Lisaks suheldakse personaalselt majapidamistega, mille veetarbimine ületab märkimisväärselt normi.

Alates kolmapäevast, 14. juunist kehtib üle kogu Eesti tuleohtlik aeg ning ulatuslike tulekahjude vältimiseks tuleb Päästeameti ettekirjutusest lähtuvalt võtta kasutusele täiendavad ohutusmeetmed. Viimsi on Keskkonnaagentuuri tuleohukaardil märgitud Eesti kõrgeima tuleohuga piirkonnaks.

Viimsi vallavalitsuse heakorratöötajad kasutavad avalikus ruumis taimede kastmisel tiikidest ammutatud vett.

Heiko Leesment
Viimsi Vallavalitsuse avalike suhete osakond

foto: unsplash.com

Viimsi joogiveepuudusele on lahendus

Aastaid on räägitud, kuidas joogivett Viimsi vallas ei jätku ja seda on isegi kasutatud põhjendusena Viimsi arendusprojektide pidurdamiseks. Eriti teravalt tõstatub teema  kuuma ja kuiva suvega, kui sademeid napib ja veetase kaevudes alaneb. Suvisel ajal on Viimsis olnud korduvalt avalikke pöördumisi palvega piirata veekasutust, hoidudes peamiselt joogivee kasutamisest kastmiseks, sest vastasel juhul ähvardab inimesi joogiveepuudus. 

Kummastav on see, et enamik inimesi ei anna endale aru, et joomiseks leiab meie joogiveest kasutust väga väike osa. Miskipärast oleme me sedavõrd mugavad ja ära harjunud heaolu ning hüvedega, et me ei vaevu mõtlema ning analüüsima asju, mis tunduvad meile iseenesest mõistetavatena. Hinnanguliselt 50–70% joogiveest leiab kasutust tehnilise veena ja see on väga kurvaks tegev fakt. Me raiskame oma looduslikku ressurssi ja inimeste ning looduse eluks hädavajalikku puhast vett ilmaenese teadmata.

Tegelikkus on selline, et meil on Viimsis 2/3 joogivett üle st meil on märkimisväärne joogivee ülejääk ehk reserv. Joogivee puuduse probleem seisneb sisuliselt selles, et kahjuks läheb enamus meie joogiveest lihtsalt otse tualettpotist alla ja suvisel ajal kastetakse sellega „muru“. Joogivett on Viimsis tegelikult piisavalt, lihtsalt raiskame seda mõttetutes kohtades.

Ideaalne viis mahu suurendamiseks on joogivee väärkasutus tehnilise veena. Minu teada levitatakse isegi lugusid, et kui vee liikumine torustikus ei ole piisavalt kiire ehk vee tarbimine ei ole piisavalt suur majapidamises, siis võib vesi torustikus seistes roiskuda ja põhjustada tervisehädasid ja kannatusi. Ühesõnaga tuleb palju tarbida, et vältida ebameeldivusi. Kui see tõesti nii oleks, siis peaksid peale suvepuhkust kodudesse naasnud inimesed kõik kohe haigeks jääma, sest vahel on elanikel suviti mitu kuud vee tarbimine ümmargune null ja vesi torudes pikalt seisnud. Pigem on vähese veeliikumise puhul torudes varitseva ohu esiletoomise puhul tegu eksitava teavitusega.

Et mitte piirduda umbmäärase jutuga, siis üks konkreetne näide. Viimsi vallas Pärnamäe tee 190 asub ärihoone. Kolmekorruselise büroohoone vee tarbimine 2022. aastal oli kokku 10 000 liitrit. Hoonel on ehitatud sademe vee kogumise ja selle kasutamise süsteem, mille mahud ka mõõdikuga mõõdetavad. Tulemus on üsna rabav. 10 000 liitrist tarbitud veest läks 8000 liitrit otse tualettpoti loputusteks ja vaid 2000 liitrit leidis kasutust joogiveena ehk jutumärkides „kohvi“ keetmisel (nõude- ja kätepesu, kohvimasin). Siit ka konkreetne kokkuvõte: büroos läheb 80% joogiveest täiesti raisku ja väärkasutusse ehk 4/5 joogiveest tarbitakse ära tehnilise veena, milleks sobib suurpäraselt ka sademevesi, mida Eestis sajab taevast alla suurtes kogustes septembrist juunini.

Näitena toodud ärimajas on õnneks asjad hästi. 8000 liitrit ühe korruse büroo loputusvett on olnud sademevesi. Vihmavesi kogutakse katuselt läbi filtri maalausesse mahutisse ja pumbatakse sealt läbi eraldiseisva torustiku loputuskastidesse. Maja tervikuna säästis 2022. aastal Viimsi valla elanike jaoks 41 600 liitrit joogivett – täpselt nii suur oli kogu maja poolt kasutatud sademevee kogus, mis tavaolukorras tuleks kõik joogivee trassist.

Korterelamutes ja eramajades on vee kasutuse vahekord joogivee ja tehnilise vee vahel tõenäoliselt natuke rohkem õige otstarbe (toidutegemine, nõude pesu jne) kasuks. Seda muidugi eeldusel, et trassist tulevat joogivett ei kasutata suurtes kogustes aia ja muru kastmiseks, autode pesemiseks jms. Igatahes on ka eramute ning korterelamute puhul umbes 50% joogiveest väärkasutatud ja läheb samuti suures osas tualettpottide loputamiseks.

Millised on lahendused?
Viimsi joogivee kriisist on selge väljapääs! Tuleb välja ehitada sademevee kogumise mahutid ärihoonetele, korterelamutele ja eramutele. Tõenäoliselt on parim lahendus asjale läheneda suuremahulisemalt ja ehitada kogumis-, filtreerimis- ja taaskasutuslahendused lausa küladele ja suurematele piirkondade kaupa.

Nendest mahutitest ning välja ehitatud süsteemidest saab vett nii loputus- kui ka kastmissüsteemide tarbeks. Taanis ja Hollandis kasutavad paljud majapidamised filtreeritud sademevett ka pesupesemiseks ja duši all käimiseks. Juba ammustest aegadest on teada, et nn “pehme“ vihmavesi peseb pesu paremini kui kare mineraalide rohke kaevu- või trassivesi.

Suure efekti annab joogivee kokkuhoiu mõttes kindlasti koolide ja lasteaedade tualettide loputuskastide üleviimine sademeveele. Mida suurem on hoones inimeste (õpilaste) kontsentratsioon, seda suurem on tualettide kasutus ja selleks kuluva vee hulk. Väga ebamõistlik on raisata suurtes kogustes joogivett tualettides.

Kui kunagi võetakse vastu otsus, et edaspidi peavad kõik uusarendused välja ehitama sademevee kogumise ja taaskasutuse süsteemid ning alustatakse järkjärgult ka vanade korterelamute ning külade üleviimist sademeveega tualettpottide loputusele, siis lähemate aastakümnete jooksul joogiveepuudust meil Viimsis ei ole ega tule.

Jaanus Lember
biokeemik (TRÜ), Aariber OÜ ja Lubtec OÜ juhatuse liige

KOMMENTAAR
Julgustame sademevett taaskasutama
Alar Mik, abivallavanem: Mul on heameel lugeda artiklis tehtud üleskutset võtta kasutusele rohkem sademevett ja rakendada sellega seotud säästlikke lahendusi. Viimsi vald on koostanud mitu juhist sademevee kasutamise suurendamiseks, neist viimane oli LIFE projekti ligi 220-leheküljeline käsiraamat. Viimsis on loodud ka näidistaristut – vihmapeenrad, viibetiigid, erinevad rohekatted. Jaanus Lemberi kirjeldatud ärihoone sademevee taaskasutussüsteem on täiendav näide selles valdkonnas. Oleme valla poolt koostanud sademevee eeskirja ja juba paaril aastal seadnud nii uutele planeeringutele kui ka uusehitistele nõudeid sademevee kogumiseks/kasutamiseks. Üks asi on hoonevälised lahendused ja hoopis teine teema on rajada ka hoonesiseseid süsteeme.

Viimsis on ainuüksi eluhooneid ligikaudu 5200 – kõigile olemasolevatele hoonetele sademevee kogumislahenduste ehitamine oleks keeruline ning väga kulukas, lisaks ei saa vald omanikele sellist kohustust panna. Vald saab seada tingimusi ainult uute hoonete planeerimiseks ja ehitamiseks.

Kindlasti saavad uue üldplaneeringuga ja ka arengustrateegiaga enam fookusesse sellised süsteemid ja nõuded sademevee enamaks kasutamiseks. Miks mitte tulevikus teatud piirkondadesse luuagi terved näidisärilinnakud kui säästlike lahenduste näidispiirkond? Loodetavasti inspireerib see artikkel ka mõne olemasoleva hoone omanikku katsetama sademevee taaskasutamist.

Foto: pixapay.com

Puhta joogivee tähtsus ja varude planeerimine kriisiolukordadeks

Puhta vee kättesaadavus kraanist tundub tänapäeval enesestmõistetav, kuid Saaremaa kolibakteri kriis tõi selgelt esile, et puhta joogivee varude planeerimine ja ettevalmistamine kriisiolukordadeks on sageli alahinnatud aspekt.

Kas olete kunagi mõelnud, milline oleks sarnase õnnetuse mõju teie perekonnale? Nagu Saaremaa juhtum näitas, võib selliste olukordade lahendamine võtta aega. Puhta vee tähtsust ei saa alahinnata. Inimkeha vajab pidevalt vett ellujäämiseks ja normaalseks funktsioneerimiseks ning kriisiolukorras, kus juurdepääs tavalisele veetarnetele võib olla piiratud või puududa, võib see muutuda kriitiliseks. Inimesed peaksid mõistma, et puhas vesi on esmavajadus ning sellest sõltub nende tervis ja heaolu.

Üldiselt soovitatakse kriisivarude planeerimisel arvestada, et inimene suudaks iseseisvalt hakkama saada vähemalt ühe nädala jooksul. Arvestades, et inimese veevajadus on 28–35 ml iga kehakaalu kilogrammi kohta, tuleks varuda joomiseks vähemalt kaks liitrit vett inimese kohta ööpäevas ning toidu valmistamiseks soovitavalt üks liiter inimese kohta ööpäevas. Osaliselt võib joogiveeks kasutada ka mineraalvett, mis sisaldab organismile vajalikke mineraale.

On oluline teada, kust kodu lähedalt vett saab. Suuremate veekatkestuste korral on Viimsis avatud autonoomsed veevõtu punktid ja elanikke teavitatakse nende asukohast. Kriisi korral võivad tekkida tõrked kanalisatsioonisüsteemidega, mis võivad takistada reovee äravoolu. Üks halvimaid asju, mis teie kodus juhtuda võib, on kanalisatsiooni üleujutus. Selliste ootamatuste kaitseks peab hoones olema paigaldatud kanalisatsiooni tagasilöögiklapid. Erilist tähelepanu tuleks pöörata sellele, et keldrites või teetasapinnast madalamal paiknevates majades oleks kõige madalam sanitaarsõlm paigutatud vähemalt 10 cm kõrgemale paisutuskõrgusest (liitumiskaevu maapinna kõrgusmärk + 10 cm). Kui teie kinnistu asub madalamal tasapinnast, tuleks veenduda, et on paigaldatud tagasilöögiklapid või ülepumplad enda kaitseks.

Tagasilöögiklappide kasutamine reovee äravoolusüsteemides võib olla kasulik kriisiolukordades või hädaolukordades. Tagasilöögiklapid on seadmed, mis võimaldavad vedeliku, näiteks reovee, liikumist ainult ühes suunas. Need on mõeldud takistamaks reovee tagasivoolu kodudesse või hoonetesse, mis võib tekkida kanalisatsioonisüsteemi ummistuse, üleujutuste või muude hädaolukordade korral.

Tagasilöögiklappide kasutamise eelised kriisiolukordades hõlmavad järgmist:

  1. Kaitse üleujutuste eest: Tagasilöögiklapid takistavad reovee tagasivoolu, mis võib tekkida üleujutuste ajal või kui kanalisatsioonisüsteem on üle koormatud. See aitab vältida reovee sattumist eluruumidesse ja hoonetesse.
  2. Hügieeni tagamine: Tagasilöögiklappide kasutamine aitab säilitada hügieenitingimusi kriisiolukordades. Kui kanalisatsioonisüsteemis tekib häire või kanalisatsioonitorustik on kahjustatud, takistavad tagasilöögiklapid saastunud vee või reovee tagasivoolu, mis võiks muidu põhjustada terviseriske.
  3. Omavara kaitse: Tagasilöögiklappide paigaldamine võimaldab hoone omanikel ja elanikel võtta meetmeid oma vara kaitseks. Need klapid aitavad vältida kahjusid ja potentsiaalseid remondivajadusi, mis võivad tekkida, kui reovesi tungib tagasi hoonetesse.

On oluline märkida, et tagasilöögiklapid tuleb korralikult paigaldada ja hooldada vastavalt tootja juhistele. Samuti tuleks kaaluda muid meetmeid, nagu tõsteseadmete või pumpade kasutamine, sõltuvalt konkreetsest hädaolukorrast või kriisiolukorrast.

Lisaks tuleks üle vaadata, et kinnistu reoveekanalisatsioonisüsteemi ei suunataks ei drenaaži ega ka sademevett (lehtrid, restkaevud jne). Lisaveed koormavad süsteeme ja suurendavad üleujutuste tekkimise riski.

Elu näitab, et kriis tabab meid alati ootamatult, ja kriisiolukorras tehakse enamasti seda, milleks ollakse valmis ja millega ollakse harjunud. Kuigi kohalik omavalitsus abistab alati elanikke, on kindel, et kui inimesed on valmis ekstreemsemateks olukordadeks, on kriisi lihtsam üle elada.

Siin on mõned soovitused, et kriis ei tabaks ootamatult:

  1. Mõelge läbi, milliseid vahendeid ja varusid vajab teie pere, et iseseisvalt ühe nädala jooksul hakkama saada. Arvestage, et kriisiolukorras võib olla piiratud võimalus kodust lahkuda, samuti võivad kauplused olla kättesaamatuks muutunud.
  2. Veenduge, et teil oleks kodus piisavas koguses joogivett, ravimeid ja toitu vähemalt seitsmeks päevaks ning hoidke neid toiduaineid pidevas ringluses. Varuge ka ühekordseid nõusid puhuks, kui veevarusid ei saa kasutada nõudepesuks.
  3. Säilitage joogivesi suletud klaas- või plastpakendis jahedas ja pimedas ruumis. Kui ostate pakendatud joogivett, jälgige säilivustähtaegu.
  4. Kui saate ette hoiatuse veekatkestuse kohta, varuge kraanivett puhtasse ja suletavasse anumasse. Jahedas ja pimedas ruumis võib seda säilitada kuni nädala.
  5. Kriisiolukorras jälgige ametlikke juhiseid, mida edastavad hädaabiteenistused ja kohalik omavalitsus.

 

Foto: unsplash.com

Vihmavee kogumissüsteemide paigaldamine on lihtne

Sademevee kogumine ja taaskasutus on lääneriikides olnud fookuses juba aastakümneid. Järjest enam pööratakse vee targemale ja säästlikumale kasutamisele tähelepanu ka Viimsis.

Kliimamuutused, nagu näiteks aina sagedasemad pikaajalised põuad ja ägedad ning rohked vihmad, muudavad sademevee käitluse aina olulisemaks ka Eestis.

Viimastel aastatel on ka Viimsi puhta vee varude säästmiseks tehtud teavitustööd. Hea meel on selle üle, et paljud viimsilased teavad ja mõistavad joogivee säästva kasutamise olulisust ning on alustanud vihmavee kogumisega.

Vihmavesi sobib suurepäraselt näiteks kastmiseks ja autopesuks, filtreerituna ka kodumasinates kasutamiseks, sisuliselt kõigeks muuks peale söögitegemise.

Üks suuremaid vee tarbijaid on WC ning sademevee kasutamine loputuskastides on paljudes riikides aina levinum lahendus, millega on võimalik kokku hoida suisa üle 50% joogiveest. Kogumismahutite omamine ja vihmavee hilisem kasutamine on üks olulisi meetmeid looduskeskkonna säästmisel.

Vihmavee kogumine ei käi enam vaid tünniga räästa all
Vihmavee kogumine on tänapäeval muudetud lihtsaks. Uued süsteemid võimaldavad hõlpsalt ja turvaliselt vett koguda ning suunata seda kodusesse majapidamisse või kastmiseks.

Täna on vihmaveetünnist edasi arendatud nii maapealsed kui ka maa-alused mahutid, mis on varustatud filtersüsteemiga ja kuhu saab paigaldada pumba, et vesi edasi kastmissüsteemi või majapidamisse suunata. Maapealseid mahuteid on saadaval eri suuruse, kuju ja värviga ning nõudlikumale kliendile leidub ka disainmahuteid, mis sobituvad moodsa arhitektuuriga.

Maapealse mahuti miinuseks on asjaolu, et selle peab enne talveperioodi tühjendama ja soovituslikult hoidma kuuris või garaažis. Selliseid mahuteid on lihtne paigaldada ning valik on väga lai.

Maa-alune sademeveemahuti on praktiliselt hooldusvaba ehk siis puhastamine tuleb ette võtta vaid olukorras, kui sinna on sattunud õie- või tänavatolm, lehed, okkad. Maa-alusesse mahutisse paigaldatakse vee saamiseks pump, mis kastmiskraani avades automaatset tööle hakkab. Aeda saab paigaldada veevõtukohad, kus on voolikuliitmikud ja veevõtupost.

Madalmahuti paigaldamisega saab hakkama igaüks
Eestis tegutsevalt mahutitootjatelt saab osta standardlahenduse või tellida mahuti oma vajadustest lähtuvalt. Tiheasustuse piirkonnas on eriti populaarsed lameda kujuga madalmahutid, mis ei eelda suuremahulisi kaevetöid ja mille paigaldamisega saab hakkama ka oma jõududega. “Kastmisvee kasutamine majapidamises on iga aastaga järjest rohkem teemaks, seda eriti piirkondades, kus on vee hind kallim. Lisaks maa-alustele mahutitele on märgatavalt kasvanud huvi ka maapealsete vastu. Selleks, et oma klientide vajadustele vastu tulla, laiendame oma tootevalikut maapealsete disainmahutitega,” selgitas Puhastid OÜ tegevjuht Marek Reinolt.

Maa-aluste mahutite hinnad algavad 700 eurost. Keskmise pere vajadustele vastava mahuti koos pumbaga soetamismaksumus on umbes 1000–2000 eurot.

Madalmahuti paigaldamisega saab hakkama ise, aga soovi korral on see võimalik tellida ka mahutite müüjalt või siis ehitusfirmalt. Reinolti sõnul kulub paigaldustööks üks päev ja ootejärjekord on nende ettevõttes paigalduseks kolm kuni neli nädalat.

Mahutit saab ühendada kas hoones asuva veetorustikuga, õuekraanidega või näiteks otse kastmissüsteemiga. Nutikas pumbasüsteem lülitab sademevee paagi tühjaks saamisel süsteemi üle tarbeveele ja maa-aluses mahutis olevat vett saab kasutada ka talveoludes.

Maa-aluse mahuti vee riknemise vastu aitab ühtlaselt jahe temperatuur ning päikesevalguse puudumine. Sademeveemahutite eluiga on üle 70 aasta. Need ei korrodeeru ega mädane ning on vastupidavad ilmastikule ja temperatuuri kõikumistele. Ületäitumise vältimiseks on mahutid varustatud ülevoolutoruga, mille kaudu saab kasutamata jäänud vee kraavi juhtida või pinnasesse immutada.

Pille Arula
AS Viimsi Vesi

Vihmavee taaskasutus majapidamises muutub üha populaarsemaks

Sademevee kogumine taaskasutuseks on mujal maailmas kajastust leidnud juba aastakümneid.  Kliimamuutused nagu sagedasemad pikaajalised põuad ja ägedad ning rohked vihmad, muudavad sademevee käitluse üha olulisemaks ka Eestis.

Kaasaegsed, hooldusvabad ja mugavad lahendused võimaldavad sademevett suunata läbi mahutite majapidamisse. Vihmavesi sobib suurepäraselt näiteks kastmiseks ja autopesuks. Filtreerituna ka kodumasinates kasutamiseks. Kõigeks muuks peale söögitegemise. Üks suuremaid vee tarbijaid on WC ning sademevee kasutamine loputuskastides on mujal maailmas üha levinum lahendus, millega on võimalik kokku hoida üle 50% joogiveest. Kogutud sademevesi on suurepärane tagavara vee allikas ka hädaolukordadeks.

Veetünnid räästa all või aianurgas on kõigile tuttavad, nii kogusid kastmisvett meie esivanemad.  Täna on vihmaveetünnist edasi arendatud nii maapealsed kui maa-alused mahutid. Mahutid on varustatud filtersüsteemiga, lisaks saab mahutisse paigaldada pumba, et vesi edasi kastmissüsteemi või majapidamisse suunata. Maapealseid mahuteid on saadaval eri suuruse, kuju ja värviga. Isegi nõudlikumale kliendile leidub disainmahuteid, mis sobituvad moodsa arhitektuuriga. Maapealse mahuti miinuseks on asjaolu, et selle peab enne talveperioodi tühjendama ja soovituslikult hoidma kuuris või garaažis. Selliseid mahuteid on lihtne paigaldada ning valik on väga lai. Näiteks palju erinevaid lahendusi on saadaval https://mwlconstruct.eu/e-pood/tootekategooria/kodukaubad-ja-aiakaubad/vihmavee-kogumise-noud/

Maa-alune sademeveemahuti on aga praktiliselt hooldusvaba, põhjalikum puhastamine tuleb ette võtta vastavalt vajadusele, sõltuvalt sellest palju sinna saastet (õietolm, tänavatolm, lehed, okkad) satub. Maa-alusesse mahutisse paigaldatakse vee saamiseks pumbasüsteem, mis kastmiskraani avades automaatset tööle hakkab. Soovi korral saab nägusa disainiga imipumba paigaldada ka hoonesse. Aeda saab paigaldada veevõtukohad, milles voolikuliitmikud ja veevõtuposti.

Eestis tegutsevalt mahutitootjatelt saab osta standardlahenduse või tellida mahuti oma vajadustest lähtuvalt. Tiheasustuse piirkonnas on eriti populaarsed lameda kujuga madalmahutid, mis ei eelda sügavaid kaevetöid ja mille paigaldamisega saab hakkama ka oma jõududega, kinnitab Puhastid OÜ tegevjuht Marek Reinolt.

“Kastmisvee kasutamine majapidamises on iga aastaga järjest rohkem teemaks, seda eriti piirkondades, kus on vee hind kallim,”  ütleb Reinolt. Lisaks maa-alustele mahutitele on märgatavalt kasvanud huvi ka maapealsete vastu. “Et klientide vajadustele vastu tulla, laiendame oma tootevalikut maapealsete disainmahutitega,” kinnitab Reinolt.

Maa-aluste mahutite hinnad algavad seitsmesajast eurost. Keskmise pere vajadustele vastava mahuti koos pumbaga soetamismaksumus on ca 1000-2000 eurot. Madalmahuti paigaldamisega saab hakkama ka ise, soovi korral on see võimalik tellida ka mahutite müüjalt või siis ehitusfirmalt. Reinolti sõnul saab mahuti paigaldamistööd tehtud päevaga, tööde järjekord on nende ettevõttes kolm- neli nädalat.

Mahutit saab ühendada kas hoones asuva veetorustikuga, õuekraanidega või näiteks otse kastmissüsteemiga. Nutikas pumbasüsteem lülitab sademevee paagi tühjaks saamisel süsteemi üle tarbeveele ja maa-aluses mahutis olevat vett saab kasutada ka talveoludes.

Maa-alune mahuti on praktiliselt hooldusvaba ja töökindel. Vee riknemise vastu aitab ühtlaselt jahe temperatuur ning päikesevalguse puudumine. Sademeveemahutite eluiga on üle 70 aasta, nad ei korrodeeru, mädane ega sööbi, on vastupidavad  ilmastiku- ja temperatuuri kõikumiste suhtes. Ületäitumise vältimiseks on sademevee mahutid varustatud ülevoolutoruga, mille kaudu saab kasutamata jäänud vee kraavi juhtida või pinnasesse immutada.

Kogumismahutite omamine ja vihmavee hilisem kasutamine on üks olulisi meetmeid keskkonnakaitse parandamisele. Ole keskkonna teadlik ning kogu kastmiseks sademevett!

Viimsi veeteenuste hind muutub 1. jaanuarist

Elektrienergia märkimisväärse kallinemise tõttu esitas AS Viimsi Vesi Konkurentsiametile taotluse veeteenuste hindade muutmiseks. Konkurentsiamet kinnitas 10. novembril uued veeteenuste hinnad ja need hakkavad kehtima alates 1. jaanuarist 2023.

 Alates 1. jaanuarist hakkab vesi Viimsi vallas eraisikutele maksma 1,35 €/m3 +km ja juriidilistele isikutele 1,54 €/m3 +km. Tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest eraisikutele 2,19 €/m3 +km ja juriidilistele 2,40 €/m3+km. Viimsi valla elaniku jaoks tähendab  1. jaanuarist toimuv muudatus vee- ja kanalisatsiooni hinnatõusu 1 kuupmeetri kohta 60 senti. Keskmine Viimsi elanik kulutab 3 kuupmeetrit vett, mis tähendab hinnanguliselt hinnatõusu 1,8 eurot kuus inimese kohta.

AS Viimsi Vesi juhatuse liikme Raul Vanema selgitusel on varasemalt elektrienergiale tehtavad kulutused suurenenud ettevõtte jaoks juba üle kolme korra. „Varasemalt moodustasid elektrienergiale tehtud kulutused 10% müügikäibest, aga viimastel kuudel juba üle 35%. Nende märkimisväärselt suurenenud elektrihindade juures on teinud oma korrektuurid teenuste hindades juba 30 vee-ettevõtet üle Eesti. Raul Vanema sõnul on lisaks energiahindadele oluliselt kasvanud ka paljude teiste majandamiseks vajalike toodete ja teenuste hinnad, mistõttu oli hindade korrigeerimine hädavajalik. Ühtlasi kinnitas juhatuse liige, et ettevõte on rakendanud mitmeid meetmeid energiakokkuhoiuks ja näiteks planeerinud oma tegevusi vastavalt elektrienergia börsihinnale. „Sellega on saavutatud vaid osaline kokkuhoid ja tänased hinnad ei kata enam kõiki põhjendatud kulusid, mis ettevõte teenuse pakkumiseks teeb,“ ütles Vanem. 1.01.2023 kehtima hakkavad hinnad on korrigeeritud üksnes elektrienergia kallinemise võrra, muude teenuste ja toodete kallinemist uus hind ei kata.

Konkurentsiameti kodulehel saab ka tutvuda kõikide kooskõlastatud teenuse hindadega. Keskmiselt on pidanud vee-ettevõtted tõstma teenusehindasid ca 30%. Viimsi valla veehinna viimane muutus toimus 2020. aastal, kui vee hinda õnnestus tänu efektiivsele majandamisele langetada. Veeteenustega seotud küsimuste korral võtke meiega julgelt ühendust info@viimsivesi.ee.

Hindade muutust aitab paremini mõista järgnev tabel:


Mis on veeteenus?

Vee ja kanalisatsiooni teenus on eraldi teenused ning nende teenuste osutamiseks vajalike kulude osas peetakse eraldi arvestust. Üldiselt on kanalisatsiooniteenus veeteenusest märksa kallim, kuna reovee käitlemine on keerulisem ja kulukam.

 

Kuidas kujuneb veeteenuse hind?

Veeteenuse hind kujuneb vastavalt Konkurentsiameti poolt välja töötatud metoodikale. Amet määratleb täpselt, millised kulud ja tegevused peab saama kaetud teenuse hinnaga:

  1. Põhjendatud tegevuskulud.
  2. Investeeringud olemasolevate ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemide jätkusuutlikkuse tagamiseks.
  3. Keskkonnanõuete täitmisega seotud kulud.
  4. Kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmisega seotud kulud.
  5. Põhjendatud tulukus vee-ettevõtja poolt investeeritud kapitalilt.
  6. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamine ja uuendamine.

Pilt on illustreeriv

Pärnamäe tee veeühendustorustike rajamine

AS Viimsi Vesi tellimusel toimub ajavahemikul oktoober 2022 – aprill 2023 Pärnamäe tee veeühendustorustike ehitamine (rajatakse ca 3200m veetorustikke).

Töid teostab Watercom OÜ, vadim.degtjarjov@watercom.eu, telefon 55693851

Omanikujärelevalvet teostab Vihmer OÜ, Margus Maripuu, margus@vihmer.ee