AS Viimsi Vesi: stabiilsus ja edusammud 2024. aastal

Raul Vanem 
AS Viimsi Vesi juhatuse liige 

Vallale kuuluva vee-ettevõtte AS-i Viimsi Vesi jaoks olid möödunud aasta märksõnadeks stabiilsus ja edukus. 

AS Viimsi Vesi investeeris 2024. aastal 1,1 miljonit eurot, keskendudes vee- ja kanalisatsioonisüsteemide arendamisele ning kestlikkuse tagamisele. Samuti vähenes märgatavalt arvestamata vee osakaal, seda tänu sihipärasele tööle lekete ja valeühenduste vähendamisel.

2024. aastal kasvas teenuste müük 2%, peamiselt uute klientide liitumise arvelt. Suurim kasv registreeriti Lubja külas. Veemajanduse arendamiseks rajati Äigrumäele kaks uut puurkaevu, mille esimesed proovid on juba võetud. Lisaks telliti AS-ilt Maves lähteülesanne põhjaveevarude uuringu teostamiseks, et hinnata Viimsi valla põhjaveevarude suurendamise võimalusi. Kui uuring kinnitab, et Äigrumäel on piisav varu põhjavett, saame taotleda põhjaveekomisjonilt uue põhjaveevarupiirkonna Viimsi mandriosa jaoks.

Samuti saadi toetust väikesaarte programmist Prangli saare veevarustuse parendamiseks. Toetuse abil rajati saarele uus puurkaev, mis tagab elanikele senisest usaldusväärsema veevarustuse. Aasta lõpus alustasime Prangli veetöötlusjaama rekonstrueerimise lähteülesande koostamist, mis aitab saarele rajada uudsel tehnoloogial põhineva veetöötlusjaama, et tõsta sealse joogivee kvaliteeti.

2024. aastal kiideti heaks uus Viimsi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava, mis seab vee-ettevõttele prioriteedid ja eesmärgid järgnevateks aastateks. Samuti keskenduti kriisivalmiduse parandamisele – täiustati kriisiplaani ja viidi ellu ka konkreetseid tegevusi. Näiteks soetati lisageneraatoreid, et tagada veevarustuskindlus kriiside korral.

Meie vee- ja kanalisatsioonihinnad ei ole kõrgemad

Olulisema muudatusena ühtlustati 2024. aastal veeteenuste tariifid, mis kehtivad nüüd võrdselt nii juriidilistele kui ka füüsilistele isikutele. See muudatus tulenes ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadusest, mis näeb ette võrdsuse põhimõtte järgimist aastaks 2026. Kui varem maksid juriidilised isikud vee eest kõrgemat hinda, siis alates 1. veebruarist kehtivad kõigile ühesugused hinnad, milleks on 1,39 €/m³ joogivee eest ja 2,20 €/m³ reovee ärajuhtimise eest.

Elanike jaoks tähendas see vee- ja kanalisatsioonitasu kerget tõusu ehk siis ühe kuupmeetri hind suurenes 5 senti, mis tähendab keskmisele Viimsi elanikule umbes 15-sendist lisakulu inimese kohta kuus (lisandub käibemaks). Viimsi valla veeteenuse hind põhineb konkurentsiameti väljatöötatud metoodikal, mis võtab arvesse nii ettevõtte põhjendatud tegevuskulud kui ka investeeringud, kvaliteedi- ja keskkonnanõuete täitmise ning süsteemide arendamise vajaduse.

2023. ja 2024. aastal konkurentsiameti poolt kehtestatud hinnad jäid joogivee puhul vahemikku 0,41 €/m³ kuni 3,18 €/m³ ning reovee puhul 1,06 €/m³ kuni 7,13 €/m³, sõltuvalt piirkonnast ja reostusgrupist. Need hinnavahemikud hõlmavad kõiki kooskõlastatud tariife alates 2023. aastast ning on esitatud ilma käibemaksuta. Tasu täpne suurus sõltub tarbimismahust ja piirkonnast.

 Näiteid hetkel kehtivatest veeteenuse hindadest füüsilistele isikutele Harjumaal:  allikas:https://www.viimsivald.ee/uudised/viimsi-vesi-stabiilsus-ja-edusammud-2024-aastal

Kliima mõjud ja teavitustöö

Eelmine suvi möödus õnneks ilma suuremate põuaperioodideta, mistõttu joogivee ületarbimine kastmiste tõttu ei olnud sel aastal murekoht. See ei tähenda, et üldise kliimasoojenemise kontekstis see probleem kaoks. Isegi siis, kui meil on olemas vajalik puhver, on mõistlik küsida, kas selle väga mahuka ammutus- ja puhastusprotsessi läbinud vee kasutamine sellisel moel on mõistlik ja keskkonnasäästlik? Kindlasti mitte ja mul on hea meel, et enamik inimesi täna juba mõtleb sellele, kuidas ise olla keskkonnasäästlikum ja kasutada joogivett vastutustundlikumalt. Pöörasime inimeste teadlikkuse kasvatamisele eelmisel aastal täiendavalt tähelepanu ja jätkame seda tööd ka sel aastal.

Vihmased perioodid näitasid, et meil on jätkuvalt probleem ühiskanalisatsiooni suunatud sademeveega. Nende ühenduste tuvastamisega tegeleme süsteemselt edasi ja tuletame meelde, et selline tegevus ei ole lubatud – sademevesi ei tohi olla suunatud ühiskanalisatsiooni.

Ehitus- ja pilootprojektid

2024. aastal valmisid olulised rekonstrueerimisprojektid Nurme teel ja Mereranna teel. Ehituslepingud ehitajatega on sõlmitud ja tööd algavad lähiajal. Lisaks valmis Kaluri tee Rohuneeme teest rannani, mille käigus rajati sinna uus sademeveetorustik ning rekonstrueeriti osa vee- ja kanalisatsioonitorustikest.

Erilist tähelepanu pälvis ka pilootprojekt, mille eesmärk on veetöötlusjaama uhtevee taaskasutamine. Kuigi pilootprojekti tulemused pole ette teada, võib see pakkuda väärtuslikku teavet ja uusi keskkonnasäästlikke lahendusi tulevikuks.

Oleme laiendanud ka oma kaugloetavate veearvestite lugemise süsteemi. Kaugloetavad veearvestid on paigaldatud ligikaudu 90% tarbimiskohtadest ja hetkel saame igapäevased veetarbimisandmed umbes 70% tarbijatelt, mis on oluline veeavariide avastamise ja neile kiire reageerimise seisukohalt. 2025. aastal plaanime kaugloetavate arvestite võrku veelgi arendada.

Ühe olulise sammuna oma klienditeeninduse parandamiseks uuendasime klienditeenindustarkvara, mis kahjuks siiski päris valutult ei läinud. Tänu tarkvaralistele probleemidele tekitas see mõnedele klientidele ebamugavust ja me vabandame selle pärast.

Lõpetuseks tahan aga kinnitada, et töötame igapäevaselt selle nimel, et AS-i Viimsi Vesi tegevus peegeldaks meie pühendumist tulevikku suunatud ja jätkusuutlikule arengule. See aitab tagada, et saame pakkuda Viimsi elanikele kvaliteetset ja usaldusväärset veeteenust ka järgnevatel aastatel.

Piirangute vähendamisega seoses juhib Eesti Vee-ettevõtete Liit kinnistuomanike tähelepanu vajadusele taastada joogivee kvaliteet

Eesti Vee-ettevõtete Liidu (EVEL) pressiteade

8. mai 2020. a

Kui vesi on torustikes pikalt seisnud või tarbimine on olnud väike, siis on oht, et vesi ei vastata enam joogivee nõuetele. Seetõttu tuletame kinnistuomanikele meelde, et vajadusel tuleks läbi viia torustiku hooldusprotseduurid või põhjalikum loputamine enne asutuse taasavamist.

Joogivesi on elus vesi, seal on alati teatud hulk mikroorganisme, mis võivad soodsatel tingimistel kasvama hakata. Pikaajaline seismine torustikes on just üheks selliseks soodsaks tingimuseks. Mikroorganismide liigne kogus joogivees võib selle kvaliteeti muuta ja halvemal juhul omada mõju ka inimeste tervisele.

Paljud ettevõtted, koolid, lasteaiad, hotellid, kaubanduskeskused, spordisaalid jne on COVID-19 viirusest tingitud eriolukorra tõttu olnud pikalt suletud, mistõttu vee tarbimine neis kohtades on peatunud või olnud väga madal. Kui hooned võetakse uuesti kasutusele, siis on vajalik taastada ka joogivee kvaliteet. Selleks piisab tavaliselt kraanide avamisest, et torustikes seisma jäänud vesi saaks välja voolata ja asenduda uue puhta joogiveega. Kraane tuleks avada ükshaaval. Esmalt kraan, mis asub hoonesse sisenevale veetrassile kõige lähemal. Seejärel liikuda kraanide avamisel edasi kaugeimasse punkti. Igal kraani avamisel tuleks lasta veel voolata niikaua kuni vesi on selge ja külm, st saavutanud veevõrgu temperatuuri.

Unustada ei tohiks soojaveeboilereid,  veefiltreid, -pehmendajaid, dušši segisteid, tualette  vms. Need tuleks üle  kontrollida, ettevaatlikult loputada puhta veega ja veenduda, et seadmed töötavad õigesti, vastavalt tootja kasutusjuhendis kirjeldatule.

Vajadusel küsige nõu kohalikult vee-ettevõttelt või paluge abi spetsialistidelt, torustike pesuga tegelevatelt ettevõtetelt, et tagada joogivee kvaliteet pärast pikemat pausi.

AS Viimsi Vesi jõulutervitus!

Kui kraaniveega ei kasteta, jätkub joogivett kõigile

Kui kevadel vaadati Viimsi Vee kontoris suve suunas mõõduka murega, siis sügisel hingatakse seal kergendatult – vihma sadas suvel piisavalt, vallaelanikud kasutasid kraanivett vastutustundlikult ja kuivale ei jäänud keegi.

“Kui eelmistel suvedel olime veepuudusest kohati paari päeva kaugusel, siis tänavu pääsesime puhtalt,” rõõmustab Viimsi Vee tegevjuht Raul Vanem. Ta täpsustab, et vaid mai lõpus ületas valla veevajadus mitmel järjestikusel ööpäeval 4000 kuupmeetrit, kasvades kohati koguni üle 5000 kuupmeetri.

“Kuna meil on valminud kaks ühendust Tallinna veevõrguga, siis selle arvelt sai ajutist liigtarbimist katta,” ütleb Vanem ja rõhutab, et Viimsi Vesi tegutseb igapäevaselt selle nimel, et tagada kvaliteetne viimsilaste joogiveega varustamise teenus: “Kuid mitte kunagi ei hakka olema tagatud haljastuse kastmine joogiveega.”

Ta selgitab, et aasta keskmine ööpäevane veetarve Viimsi vallas on 3600–3700 kuupmeetrit magedat põhjavett. See on kogus, mille loodus suudab taastada nõnda, et merevesi ei pääse poolsaarealust mageda põhjavee varu soolaga rikkuma. “Ja kogu ülejäänud suve püsisime selle normi piires,” ütleb Vanem lõppeva suve tarbimisnäitajaid vaadates.

Normi piires püsimine tähendas Viimsi Veele ka võimalust vähendada põhjavee ammutamist soolduvast Gdovi kihist. See omakorda lubas põhjaveevarudel taastuda ja vähendada rõhkude erinevusi merevee ja põhjaveekihtide vahel, mis vähendas ka soolase merevee sissetungi riski Viimsi poolsaare alustesse kivimitesse.

Viimsi põhjavee kvaliteedi seirega põhjalikult tegelenud hüdrogeoloogi Valle Raidla sõnul on see hea märk ja samm õiges suunas: “Kvaliteedis võime eeldada paranemist, aga need protsessid on pika vinnaga. Kuue-seitsme aasta pärast, kui neid käitumistrende suudetakse hoida, saame hakata tibusid lugema.”

Raul Vanem. Foto: Jane Saks

Raul Vanem. Foto: Jane Saks

Teadlikumad inimesed tarbivad mõistlikumalt
Suvise veetarbimise püsimisele keskkonnasõbraliku koguse piires aitasid kaasa nii ilm kui ka Viimsi inimesed. Kuigi suvi oli suuresti kuum ja kuiv, vaheldus põud äikese- ja hoovihmaperioodidega. Ja kui sadas, siis korralikult.

“Kevade lõpp oli nii mullu kui ka tänavu üpris kuiv. Harku ilmajaama andmetel oli eelmise aasta maikuus sademeid üheksa millimeetrit, tänavu kümme,” räägib valla keskkonnaosakonna juhataja Taavi Rebane ja lisab: “Juuni oli aga juba oluliselt vihmasem ning vihmad tulid ka varem kui eelmisel aastal. Harku ilmajaama andmetel oli juunis 2023 sademeid üheksa millimeetrit, sel aastal seitsekümmend kaheksa millimeetrit.”

See võimaldas päikeselõõsas janu kätte kõrbeval koduaiahaljastusel enam-vähem regulaarselt taastuda ning mullal pinnavett imades järgmiseks kuumalaineks niiskuse reserve koguda. “See kindlasti leevendas põuda ja vähendas survet kastmiseks,” hindab Rebane vihmaste ilmade mõju suvisele veetarbimisele.

Teiseks teguriks vallarahva suvise (kastmis)vee tarbimise vähenemisel peavad nii Vanem kui ka Rebane vallarahva teadlikkuse tõusu. Kui muidu kiputi veenappust pidama ennekõike kommunaalprobleemiks, siis tänavu jõudis viimsilaste teadvusse, et tegemist on ikkagi keskkonnaprobleemiga, mida tarbimisvõimsuse suurendamine ainult süvendab. Loodetavasti on sellele omajagu kaasa aidanud ka siinsamas vallalehes ilmunud asjakohased teemalood.

Varasematel aastatel kohtasid veefirma esindajad veeprobleemist teavitades pahatihti mõistmatut suhtumist, tänavu toimus hoiakutes aga tuntav nihe. “Kui Viimsi Vesi saatis infokirja enne kastmisperioodi, et palume joogiveega haljastust mitte kasta, saime mitmelt kodanikult mureliku tähelepaneku oma naabri hoolimatu käitumise kohta,” lausub Vanem.

Kuid keskkonnaprobleemi teadvustamine pani kogukondi ka ühiseid lahendusi pakkuma. “Vallavalitsuse poole on pöördunud juba inimesed sooviga korrastada vana kinnikasvanud tiik, et kasutada seda suvel veevõtmiseks,” toob Rebane välja ühe säärase arengu ja kinnitab: “Kui seda vett muuks otstarbeks ei kasutata ning veevõtt ei kahjusta loodusväärtusi, siis on meie poolt selline tegevus igati soositud.”

Aedlinnastu kastmisvee nappuse lahendamiseks plaanib vald Taavi Rebase sõnul pikemas plaanis ühendada tiikide rajamise sademeveesüsteemide kogumise süsteemide uuendamise ja laiendamisega: “Lisame süsteemi nii-öelda viibetiike ja meie soov on, et nende vett hakatakse kasutama haljastuse kastmiseks.”

Kui paljud viimsilased soetasid aga aianurka või räästa alla vihmavee kogumiseks pütte ja paake, seda ei oska keegi öelda. Igatahes oli sellel aastal veeteemadel valminud artiklitest põuakindlate koduaedade artikkel viimsilaste seas kõige populaarsem.

Taavi Rebane. Foto: Olev Mihkelmaa

Sademete ja pinnavee kogumine saab normiks
Kuna Viimsi põhjavee hulk ei sõltu tänu seda maapinnast eraldavale veekindlale savikihile sademetest, jäävad selle hulk ja taastumisvõime püsivalt piiratuks. “Kastmisvee probleemi lahendamine tasandab hooajalisi tarbimise piire ning vähendab ületarbimist ja sellest tingitud riske, kuid joogikõlblikku põhjavett sellest juurde ei tule,” nendib Rebane.

Ta lisab: “Viimsi vald on arengustrateegias sätestanud 2045 perspektiivis maksimaalseks elanike arvuks 30 000 inimest. See omakorda piirab arendustegevust, mis on põhiline veetarbimise kasvu vedur.” See tähendab, et hetkel valla poolt seisma pandud kinnisvara arendustegevus ei saa enam kunagi sisse endist hoogu.

Vee ületarbimise ohu kontrolli all hoidmiseks kehtib aga juba praegu kohustus rajada uuselamute juurde mahutid sademevee kogumiseks, et seda saaks kasutada maja ümbritseva haljastuse kastmiseks. “Äri- ja ühiskondlikel hoonete juures soovime tulevikus järjest rohkem näha sademevee taaskasutust loputuskastides, kastmisel ja muudeks taolisteks otstarveteks,” lisab Rebane.

Ühes on Raul Vanem ja Taavi Rebane kindlad – kui põhjavett kasutada ka edaspidi mõistlikult, nagu lõppeval suvel, siis peaks seda jätkuma pikaks ajaks.

Kuidas kujuneb joogivee hind? 
Veeteenuse hind kujuneb vastavalt konkurentsiameti poolt välja töötatud metoodikale, mis määratleb täpselt, millised kulud ja tegevused peab saama kaetud teenuse hinnaga ning kontrollib põhjalikult iga kulurida.

Vee hinna komponendid on:
1.    vee-eettevõtte põhjendatud tegevuskulud,
2.    investeeringud olemasolevate ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemide jätkusuutlikkuse tagamiseks,
3.    keskkonnanõuete täitmisega seotud kulud,
4.    kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmisega seotud kulud,
5.    põhjendatud tulukus vee-ettevõtja poolt investeeritud kapitalilt,
6.    ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamine ning uuendamine.

Sageli võrreldakse Viimsis pakutavate teenuste hindasid Tallinna omadega. Oluline on teada, et tiheasustusega aladel on võimalik teenust pakkuda oluliselt soodsamalt, kuna torustike pikkused ühe kliendi kohta on tunduvalt napimad ja seega investeeringud ühe kliendi kohta on väiksemad.

2023 teostati investeeringuid 1,422 miljoni euro ees, enam kui miljon eurot investeeriti põhivarasse veevarustuskindluse tagamiseks. 2024 eelarves on planeeritud investeeringuid 2,2 miljoni euro väärtuses. Vald planeerib mitmes piirkonnas rekonstrueerida teed ning sellega seoses on mõistlik ka AS-il Viimsi Vesi torustikud välja vahetada.

Linnades on klientideks ühistud, mitte eraisikud ehk üks kortermaja tähendab ühte klienti. Kusjuures olenemata korterite arvust on kortermajaga seotud hoolduskulud täpselt sama suured nagu eramul, kuid sealt saadav müügitulu kordades erinev. See võimaldab ka teenust pakkuda oluliselt odavamalt.

Seega määravad peale konkurentsiameti metoodika Viimsi vee hinda väga palju ka valla asustusmustri eripärad ja suuresti sellepärast ongi  teenuste pakkumine hajaasustusega Viimsis keerulisem ja ka kallim.

Kuidas valmistuda järgmiseks suveks?
•    Vaata üle oma maja vihmavee katuselt ära juhtimise süsteemid. Iga äravoolurenni või -toru alla saab panna kastmisvee kogumiseks tünni, vanni või paagi.
•    Samuti võid soetada suure maa-aluse septikupaagi ja ühendada selle murualuse torustiku kaudu vee maja vihmavee äravoolu süsteemiga. Paagist kastmisvee ammutamiseks ja surve tagamiseks tuleb soetada väike pumbasüsteem.
•    Kui plaanid istutada aeda ilupuid või aia ümber hekki, tee see töö ära nüüd sügisel. Vali selleks mõni Eesti kohalik puuliik, mis erinevalt näiteks võõrliigist elupuust juurdub ja hakkab kasvama kergesti ega nõua pikaajaliselt palju kastmisvett. Kevadel istuta ainult siis, kui sügisel tõesti pole võimalik.
•    Lase murul enne niitmist rohkem kasvada. Mida kõrgem muru, seda sügavamale põuaga kuivama kippuvast mulla pinnakihist jaksab see ajada mullast niiskuse ning toitainete saamiseks oma juuri.
•    Kaalu koduaia monokultuurse muruvälja muutmist liigirikkaks ja lillekirevaks niiduks, mis nõuab vähem kastmist ning muud hooldust. Mitmeaastaste kodumaiste niidutaimede seemneid selleks leiad aianduspoodidest, infot internetist.
•    Kui asumis on mõni vana pooleldi kinni kasvanud tiik või jooksevad veekraavid, aruta tiigi taastamine ühise kastmisvee kogumise ja ammutamise kohana või kraavivee kasutamine läbi valla keskkonnaosakonnaga.
•    Kui plaanite asumirahvaga rajada pinnavee kastmisvee kogumiseks uue tiigi või kaevata salvkaeve, aruta see mõte läbi valla keskkonnaosakonnaga. Keskkonda (täpsemalt veerežiimi) mõjutavate tegevuste tegemine vajab eraldi luba.
•    Pane vaim valmis olukorraks, kus pika põua tõttu saab kogutud kastmisvesi otsa ja muru kõrbeb ära. Võta rahulikult, sest järgmiste vihmadega katab aeda jälle ühtlane roheline muruvaip.

Mart Niineste
Viimsi Teataja kaasautor

Eesti elanike kraanivee hind erineb piirkonniti mitmekordselt

14.08.2024

Eesti eri piirkondades tegutsevate vee-ettevõtete hinnakiri on väga erinev ning kui Tallinnas jääb vee kuupmeetrihind käibemaksu arvestamata alla kahe euro, siis paljudes piirkondades maksab see mitu korda rohkem. Konkurentsiameti sõnul on vee hind üldiselt seda kõrgem, mida hõredam on seda pakkuva ettevõtte tegevuspiirkonnas asustus.

Veeteenuste hinnad kooskõlastab Eestis konkurentsiamet. See tähendab, et vee-ettevõtjad esitavad oma hinnataotlused koos põhjendustega ametile, kes siis otsustab, kas arvutused vastavad nõuetele.

Kui aga vaadata hindu, mida amet on eri piirkondades kooskõlastanud, võivad need mitmekordselt erineda.

Eraisikutele kehtiv vee hind, mis koosneb joogiveega varustamisest ja reovee ärajuhtimisest ja puhastamisest, on näiteks Tartu Veevärgil 2,083 eurot ning Tallinna Veel lisaks pealinnale ka Tallinnas, Saue linnas, osas Saku ja Saue vallast 1,84 eurot kuupmeetri eest (kõikidele hindadele lisandub käibemaks).

Samas tuleb Tallinna Vee klientidel Maardu linnas joogivee eest üle kahe korra rohkem ehk 3,87 eurot maksta. Maardus Kroodi piirkonnas on veega varustajaks aga OÜ Kroodi Vesi, kelle teenus maksab veelgi enam: 4,6 eurot kuupmeetrilt pluss käibemaks.

Tallinna Vee tegevjuht Aleksandr Timofejev ütles ERR-ile, et Maardu piirkond on eriline selle poolest, et seal on Tallinna Vesi teenusepakkuja, kuid mitte varade omanik. “Maardut kui eraldi hinnapiirkonda mõjutavad olulisel määral vee hinnast teostatavad investeeringud Maardu piirkonda ning asustustihedus,” rääkis ta.

Veeteenuse hinnaerinevusi üle Eesti mõjutavad Timofejevi sõnul peamiselt vee-ettevõtte tegevuskulud ja tehtavad investeeringud. Ta tõi välja, et veeteenuse kulu moodustab Eestis keskmiselt ligi ühe protsendi leibkonna netosissetulekutest, Tallinnas ja Sauel jääb see aga alla 0,5 protsendi.

“Tallinna ja Saue veeteenuse hind erakliendile on piirkondlikus võrdluses kõige soodsam,” lausus Timofejev.

Kallimate piirkondade seas on Eestis näiteks Haljala Soojus, mis küsib klientidelt joogivee eest 4,64 euro suurust kuupmeetrihinda ja lisandub abonenttasu 7,3 eurot ning käibemaks. Kehtna Vee hind on 4,56 eurot ja Matsalu Veevärgil 4,67 eurot pluss käibemaks.

Kui vaadata vee hinda teistes piirkondades, on see valdavalt Tallinna ja Tartu omast kallim ning piirkonniti väga erinev.

Näiteks Valga Vesi küsib vee eest 3,42 eurot, Võru Vesi 3,61, Pärnu Vesi 3,1, Viljandi Veevärk 2,92, Türi Vesi 3,631, Kuressaare Veevärk 4,11 ja Narva Vesi 2,15 eurot pluss käibemaks. Tapa Vee kliendid peavad sõltuvalt piirkonnast tasuma alates 2,57 eurost pluss käibemaks. Osa vee-ettevõtete puhul varieerubki vee hind sõltuvalt kasutuskohast.

Hind kujuneb konkreetse teenusepakkuja kulude põhjal

Konkurentsiameti regulatsiooniteenustuse juhataja Külli Haab ütles, et iga vee-ettevõtja veeteenuse hind kujuneb konkreetse teenusepakkuja kulude ja investeeringute alusel.

“Põhjendatud kulud sõltuvad otseselt vee-ettevõtja tegevuspiirkonna eripäradest: kui sügavast põhjaveekihist vett ammutatakse, kas vett on vaja joogiveeks töödelda, millised on reovee puhastamise nõuded,” loetles ta.

Veeteenuse hind saadakse nii, et jagatakse vee-ettevõtja poolt teenuse osutamiseks tehtavad põhjendatud kulud, sealhulgas kulud investeeringute tegemiseks, osutatava teenuse mahuga.

Haabi sõnul mõjutab aga veeteenuse hinna absoluutväärtuse kujunemist märkimisväärelt ka asustustihedus ehk mastaabiefekt.

“Mida tihedam on asustatus vee-ettevõtja tegevuspiirkonnas, seda madalamaks kujuneb ühisveevärgi ja kanalitsatsiooni (ÜVK) teenuse hind ning mida hõredam on asustatus, seda kõrgemaks kujuneb ÜVK teenuse hind – infrastruktuuri kulud jagatakse ära tarbijate vahel,” selgitas Haab.

Haabi sõnul on tähtis roll ka sellel, millal ja millises mahus on ühisveevärgi ja kanalitsatsiooni teenuse varadesse investeeringuid tehtud.

Kui vee-ettevõtja majandab pikka aega kasutuses olnud varadega, siis on sellise ettevõtja veeteenuse hind üldjuhul madalam, kui oma varasid lähiminevikus suuremahuliselt uuendanud vee-ettevõtjal.

“Samas on uusi suuri investeeringuid teinud vee-ettevõtja teenuse kvaliteet ja varustuskindlus reeglina kõrgemad,” lisas Haab.

Tallinna Vesi ei välista lähitulevikus uut hinnatõusu

Sarnaselt teistele hindadele on viimastel aastatel kallinenud ka vesi. Tallinna Vesi tõstis viimati hinda tänavu 1. juulist.

Aleksandr Timofejev ütles, et veeteenuse hind sõltub suuresti vee-ettevõtte tegevuskuludest, kuid tähtis roll on ka elektri hinnal.

“Tallinna Veele kuulub Eesti suurim vee- ja kanalisatsioonitaristu, mis lisaks igapäevasele hooldusele vajab ka järjepidevaid investeeringuid. Viimase nelja aastaga on Tallinna Vesi taristu uuendamisse investeerinud ligi 100 miljonit eurot. Investeeringud on vajalikud selleks, et tagada joogivee kõrge kvaliteet, veeteenuse toimepidevus ja Läänemere puhtus,” lausus ta.

Küsimusele, kas vee hind tõotab lähitulevikus veelgi tõusta, vastas Timofejev, et hinnamuutused on kindlasti võimalikud, lähtudes tootmis- ja tegevuskulude muutusest ja veetaristu ulatuslikust investeeringuvajadusest.

“Veehinna kujunemist mõjutab ka 2023. suvel kehtima hakanud uus ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniseadus, mille kohaselt peavad vee-ettevõtted ühtlustama era- ja äriklientide veeteenuse hinna kolme aasta jooksul,” lisas Tallinna Vee juht.

Põuasõbralik koduaed on tulevikutrend

Kui kliimamuutustega käivad kaasas kuuma- ja põualained, siis kuidas vältida koduaia muutumist savanniks?

“Muru on õige ja parim pinnakate seal, kus me tahame mängida sulgpalli, pidada piknikku, võtta päikest. Suurte kasutuseta muruplatside, mille ainus eesmärk on niitmine, taga on inimese vajadus luua endale tunnetatavat korda ning ühtlasi on selline maastik viide ülimalt korrastatud klassikalistele, teisest ajast pärit pargimaastikele,” ütleb maastikuarhitekt Karin Bachmann. Ta lisab: “Kord on hea, ja ka looduses valitseb kord, kuid see on meie korrast väga erinev. Samas toetab see taimekoosluste rasketes tingimustes ellujäämist palju paremini. Tuleb leida mõistlik tasakaal nende kahe reeglistiku vahel. Ka ajalooliselt on inimese ja looduse koostöös tekkinud maastikud nagu puisniit või rannaniit olnud kõige elurikkamad ja ka elujõulisemad.”

Taasiseseisvumine viis aiast peenrad ja viljapuud
Ilmselt mäletame kõik vanaema-vanaisa aeda, kuhu mahtusid väike kartulipõld, köögivilja- ja maitsetaimepeenrad, erinevad marjapõõsad ning õunapuud. Mäletame rohimist ja kastmist. Tundus, nagu oleks kaugest külast pärit memm ja taat võtnud linna kaasa tükikese kodutalust.

“Nõukogude Liit ei suutnud oma rahvast korralikult toita, mistõttu oli potipõllundusega tegelemine lisaks harjumusele ka paratamatus,” nendib Karin Bachmann. Ta täpsustab, et aiamaad olid ka kohad, kuhu sai tulla loodusesse, kus sai midagi oma kätega teha ja naabritega suhelda: “Tegelikult samad põhjused nagu praegustel linnaaedadel. Needki täidavad suuresti sotsiaalset funktsiooni.”

Taasiseseisvuse esimesel kümnendil, mil potipõllundus polnud enam hädavajalik, kadusid ka koduaedadest aiamaad. Ja kadusid ka marjapõõsad ning viljapuud.

Viljapuude ja -põõsaste kadumisega jäid aiad-pargid ilma ka paljudest olulistest komponentidest, mis mitmekesisust ja elupaiku tekitasid, kuid toona ei osatud elurikkusest üldse mõeldagi – Eesti oli roheline ja lopsakas ning kuskilt ei paistnud, justkui hakkaks see kuskile kaduma.

Mida lagedam aed, seda vaesem keskkond
Tänapäeval seevastu on elurikkuse küsimus vägagi päevakajaline. Bioloog Mart Meriste sõnab, et elurikkust on niidu tüüpi ehk loodusliku rohttaimestikuga aias kordades rohkem võrreldes jalgpalliplatsiliku muruga aedade elurikkusega. Kuidas tuua elurikkust koduaeda, selles on küsimus.

Sagedasti niidetav muru on põuakartlik, fotol stiilinäide Tartu keskpargist.

Sagedasti niidetav muru on põuakartlik, fotol stiilinäide Tartu keskpargist.

“Taimestiku liigirikkust saame me ise natuke mõjutada. Taimi saab külvata ja istutada. Neid saab ka välja rohida ja nende seemnetoodangut ja käekäiku saab mõjutada otseselt ka niitmise ja selle ajastamisega. Loomadega on keerulisem – neid külvata ja istutada ei saa. Üldjuhul saame neile luua tingimusi ja loota, et nad ise meie aeda jõuavad,” selgitab Meriste ja lisab, et elurikka keskkonna taasloomine peaks olema uute aedlinnade rahva ühine ettevõtmine: “Üksik niiduala uusarenduse üldises murukõrbes väga liigirikkaks ei kujunegi, sest paljud loomad ja taimed ei ole suutelised neile sobimatuid alasid ületama. Kui kogu ümbruskond aga otsustab rajada liigirikkaid haljasalasid, võidavad kõik ka elurikkuses.”

Meriste osutab, et koos niidu tüüpi aedadega kaob ka pidev kastmisvajadus – juba väljakujunenud niidu kastmine ei ole üldse vajalik. On tõsi, et pikema põuaga enamike (aga üldiselt mitte päris kõigi) taimede maapealsed osad lõpuks kuivavad. Taimed siiski tegelikult ei sure. Esimeste korralike vihmade järgselt hakkavad nad taas haljendama ja õitsema.”

Priit Rebase väike investeering tähendab suurt säästu
Äigrumäe külavanema, tehnoloogiaettevõtja Priit Rebase koduaiast leiab nii lopsakaid lillepeenraid, vanu kõrgeid puid, omajagu madalamapoolseid viljapuid-põõsaid kui ka suure muruplatsi nende keskel. “Tead, miks ma Viimsi veega ei kasta?” küsib Priit ning vastab ise: “Joogivesi on kallis.”

Äigrumäe külavanem Priit Rebane ehitas koos abikaasa Evega koduaeda nutika ning ka aiakujunduselemendina toimiva vihmavee kogumise süsteemi. Kui sellest vajaka jääb, aitab veepuudusest välja aiatagune kraav.

Äigrumäe külavanem Priit Rebane ehitas koos abikaasa Evega koduaeda nutika ning ka aiakujunduselemendina toimiva vihmavee kogumise süsteemi. Kui sellest vajaka jääb, aitab veepuudusest välja aiatagune kraav.

Ettevõtjana arvutas ta välja, et ühekordne mõnesajaeurone investeering paakide ja pumba näol säästab pikas plaanis kõvasti raha ning niigi Viimsi valla aluspõhjas nappima kippuvat loodusvara. “Pealegi,” lisab keskkonnateadlik külavanem, “on vihmavesi looduslikult puhas vesi, joogivee puhtakstegemiseks on aga kõvasti investeeritud, tööd ja vaeva nähtud ning patt oleks seda maha valada. Taimede kastmiseks on vihmavesi parem.”

Nõnda ehitaski Priit koos abikaasa Evega vihmaveetoru alla neljast 90-liitrisest plastvannist kaskaadi, kust viib voolik suurde, küla vanast pumbamajast üle jäänud paaki. “Ja see pole veel kõik,” näitab Priit aia taga jooksvat veekraavi, kus asub väike pump.

“Põhimõtteliselt ei saa meil normaalsetel aastatel kastmisvesi otsa, sest me ei tarvita seda kõike ära,” ütleb ta oma kahe veeallikaga kastmissüsteemi kiituseks. Priit täpsustab, et kuigi talle meeldib lühike muru, siis põua ajal ta seda ei kasta: “Kuivab keskelt, kuhu puude varjud ei ulatu, üks laik ära – no ja mis siis? Tuleb vihma, kasvab tagasi. Ja kui keegi tuleb mulle elurikkusest rääkima, siis ma näitan käega üle aia – kohe siinsamas on seda liigirikkust mitmete hektarite kaupa.”

Osvald Kaerlepp kastmisvee puudust ei pelga
Kui kanalisatsioon lõpuks Randvere külas pensionipõlve nautiva Osvald Kaerlapa õuele jõudis, muutus tema krundi serva maa alla kaevatud viie kantmeetri suurune septikupaak kasutuks.

Randvere elanik Osvald Kaerlepp võttis peale veevärgi ja kanalisatsiooni külla jõudmist suure maa-aluse septiku paagi kasutusele kastmisvee kogumise anumana. Abiks veel kõrghaljastuse varjud ning veel üks veekogumispaak (tagaplaanil kasvuhoone juures), on tema aed roheline ning kastmisveest puudust pole.

“Mis ta ikka seal tühjana seisab, lasin paagi puhtaks pesta ning ühendasin vihmaveetoruga. Nüüd jookseb vihmavesi katuselt sinna. Et vett paagist kastmiseks kätte saada, panin sinna ühe vana vene Maljutka pumba ka vahele,” tutvustab vitaalne vanahärra teravmeelset vihmavee kogumise lahendust.

Aias on maapoisist Osvaldil kasvuhoone, väike peenramaa, mõned viljapuud, paar ilupuud ja keset aeda kõrgub vana kask. Kasvuhoone taga on tal veel üks paak. “See on vana piimaauto järelkäru pütt,” tutvustab Osvald anumat.
“Kasvuhoone ja peenra jaoks on mul vett enam kui küllalt. Muru ma ei kasta, pigem jätan ta kuumaga niitmata ja eks kase vari kaitseb ka teda kõrbemast,” on Osvald oma veekogumis- ja kastmissüsteemiga rahul. Ta lisab, et viis kantmeetrit on nii palju ruumi, et maa-alune paak pole tal kunagi üle ajama hakanud, rääkimata tühjaks saamisest.

Ene Lille lopsakas rohtaed liigset hooldust ei vaja
Viimsi mõisakompleksis, Laidoneride vanas karjalaudas asuva Harmoonikumi ökospaa perenaine Ene Lill on hariduselt semiootik ning tema süvahuvide sekka kuulub ka biosemiootika. Selle põhimõtete järgi on ta kujundanud ka ökospaa hoovi.

Harmoonikumi ökospaa lopsakas rohtaed saab vett kas otse taevast või kahest suurest vihmavee kogumise paagist. Spaa semiootikuharidusega perenaine Ene Lill läheneb aiandusele biosemiootika põhimõtete järgi.

“Taimed kasvavad looduses seal, kus neil on hea kasvada,” võtab ta oma aianduspõhimõtted kokku. Neid põhimõtteid peegeldab ka Harmoonikumi aed, kus on nii lopsakust, valgust, varjulisust kui ka avarust. Kui aia miljöö ühe märksõnaga kokku võtta, oleks see cottagecore – romantiline ja üsna hooldusvaba rohtaed, kus saab nautida looduse loomulikku ilu.

“Ja näe, ostsin kummagi vihmaveetoru alla kaks tonnist paaki ja sellest täiesti piisab. Kuna äravool on neil allservas, pole ühtegi pumpa ka vahele vaja,” tutvustab Ene oma lihtsat ja töökindlat veekogumissüsteemi.

Murule eelistab Ene rohtu. “Pidevalt lühikeseks pügatavale murule ei kasva korralikke sügavaid juuri alla, et ta saaks niiskust ja toitaineid sügavamalt ammutada, kui päike peamise pinnasekihi ära kuivatab põuaga. Looduses lähevad niidutaimede juured näiteks meetri sügavusele ja nad ei kuiva ära.”

Ene selgitab, et kui muru pidevalt kasta, kogunevad juured pinnale ja siis kuivaperioodi saabudes, kui ei saa piisavalt kasta, taim hukkub: “Loomulikult, vihmaga kastetava muru või rohu juured on sügaval ja kuivaperioodil jääb taime ellu, isegi kui maapealne osa koltub.”

Aivar Osa õppetunnid Kräsuli saarelt
“Kui Kräsulile sajandi eest püsiasustus tekkis, ei osanud keegi veevärgist undki näha,” segab saarevanem Aivar Osa suhkrut malbelt tassis jutu kõrvale. Sellepärast kaevasid esimesed kräsulilased endale kaevud ning kraavitasid lume- ja vihmavee täiendavaks kogumiseks saare viis metsatukka-märgala.

Kräsuli saarevanem Aivar Osa arvab, et joogi- ja kastmisvesi tuleks hoida lahus. Põhjavesi olgu joomiseks, kastmisvett võiksid külakogukonnad ühiselt kraavide, tiikide ja salvkaevude süsteemiga kokku koguda.

“Kui ma kolmkümmend aastat tagasi Kräsulile kolisin, taastasin veekraavid ja kaevasin ühe sügavama kaevu lisaks. Veepuudust ma ei tunne, kaevudesse ja kraavidesse kogunev pinnavesi katab saare veevajaduse kuhjaga, kattis juba sajandi eest,” ütleb Aivar.

“Minu meelest peaksime siinkohal esivanematel tarka veekasutust õppima. Vanasti, kui põhjaveele ligi ei saadud, kasutatigi kõigeks pinnavett. Igas majapidamises oli kaev, paljudes olid tiigid, märgaladelt jooksid välja kraavid,” arutleb Aivar ning lisab, et kuigi kaeve on peale veevärgi tulekut kinni aetud, on tiike ja kraave ajalooliselt soisevõitu Viimsi poolsaarel alles omajagu.

Mõtle, kui iga küla või asum võtaks vanad veekogumissüsteemid uuesti kasutusse, puhastaks kraave, rajaks vajadusel uusi tiike, ehitaks autonoomseid ja põhjaveest sõltumatuid vihma- ja pinnavee kogumisel põhinevaid kastmisvee kogumis- ja jaotussüsteeme. Kui selle saaks tehtud, jääks meil kraanivett jälle ülegi,” vaatab Aivar optimistlikult tulevikku.

Mart Niineste
Viimsi Teataja kaasautor

Fotod: Evelin Lumi, Mana Kaasik ja Mart Niineste

foto: unsplash.com

Vesi on varandus, mõõdukus on lahendus

“Me oleme olnud suurest jamast vaid mõne päeva kaugusel,” meenutab Viimsi Vee juhatuse liige Raul Vanem viimaste suvede põuaperioode. Suure jama all peab ta silmas olukorda, kus valla puhta vee varud ammenduvad mõõdutundetu ületarbimise tõttu mõneks ajaks.

“Vee ülekulu põuaperioodil tuleb muru massilisest kastmisest vihmutitega. Tundus, et probleemi olemus jääb neile hoomamatuks,” nendib Vanem.

Veefirma tootmisvõimsuse suurendamine probleemi ei lahenda. Küll aga tooks veemurele leevendust viimsilaste vastutustundlikum veetarbimine põuaperioodil. Halvemal juhul võib iga järgmine suvi Viimsis kujuneda “Austraalia suveks”, kus valitsevad palavus ja põud ning möllab maastikupõleng.

Süüdi on looduse eripärad
Valle Raidla Eesti Geoloogiateenistusest on tegelenud Viimsi veeprobleemidega süvitsi. “Selles on suuresti süüdi Viimsi poolsaare geoloogiline ehitus ning geograafiline asend,” võtab ta veemure põhjused lühidalt kokku.

Raidla selgitab (vt juuresoleva infograafiku keskmist joonist), et Viimsi poolsaare geoloogiline ehitus on kihiline nagu kook. Valdavalt asub Viimsi poolsaare pinnase all mitmekümnemeetrine savikiht, selle all mageda põhjaveega liivakivikiht, mille alla jääb soolase veega aluskivim ja kõrvale pisut vähem soolase veega Soome laht.

“Savikiht pinnavett läbi ei lase, aga ometi on selle all magevesi. See magevesi on viimase jääaja pärand. Liustik, mis Eesti alal oli hinnanguliselt pisut enam kui kilomeeter paks, suutis tekitada piisava surve, et suruda liustiku all leviva sulavee savikihi alla. Nii kujunes maa all magevee reservuaar. Kui see reservuaar tühjaks pumbata, kust tuleb sinna esmajärjekorras uut vett asemele?” küsib Raidla. Õige vastus on merest ja aluskivimist, sest sisemaa poolt nõrgub magedat põhjavett peale liiga aeglaselt, et vee ammutamisest tekkinud ruumi täita.

Kuid merest ja aluskivimist tulev vesi pole mage, vaid soolane. “Kui me suurendaksime tootmisvõimsust, ammutaksime maapinnast peagi joogiks kõlbmatut soolast vett. Õigupoolest rikuksime Viimsi põhjavee lõplikult ära kiirendatud tempos,” sõnab Vanem. “Ja põhjavee sooldumise protsess on Viimsis juba alanud,” lisab Raidla.

Niisiis pole lahendus veeprobleemile ei ammutamisvõimaluste hajutamine ega ammutatava vee koguse suurendamine. Sest juba praegu on igapäevaselt ammutatava ja tarvitatava joogivee kogus looduse taluvuse ning taastumisvõime ülemise piiri lähedal.

Tööstus keeras vindi peale
Läbi ajaloo on Viimsi olnud väikeste kaluriküladega palistatud põlluharimiseks praktiliselt kõlbmatu poolsaar. Samuti pole siin olnud tööstust. Viimsi kiire industrialiseerimine hakkas 1950ndatel, mil nelja väiksema ühismajandi baasil loodi kuulsusrikas S. Kirovi nimeline näidiskalurikolhoos.

Andekatest majandusmeestest direktorite eestvedamisel sai kolhoosist sisuliselt kontsern, mis tegeles lisaks kalandusele pea kõigega, mis võis vähegi raha sisse tuua. Paralleelselt tootmiskomplekside arendamisega hoogustus ka Viimsi poolsaare aedlinnastumine.

“Nagu näeme, tegi veetarve paarikümne aastaga tohutu hüppe ülespoole ning jõudis juba kriitilise piirini,” näitab Valle Raidla viimase kuuekümne aasta veetarbimise graafikut. “Kui kolhoos 1990ndate alguses lõpetas, jäid alles eratarbijad ning veetarve vähenes umbes kolm korda. Vett jätkus ning jäi ülegi,” liigub Raidla mööda graafikut edasi.

Ja siis tulid kinnisvaraarendajad. Nad müüsid inimestele kortereid, maju ja ehituskrunte. Näitasid kõrvale ilupilte, rääkisid maaelu võludest linna külje all. Ning inimesed tulidki. “Ja Viimsi veetarve tegi seetõttu sajandivahetusel jälle hüppe ülespoole, kukkus veidi viimase majanduskriisi järellainetuses, kuid hakkas siis vaikselt edasi kasvama,” liigub Raidla jutuga graafiku lõpuni.

Kuigi kolhoosiaja tipptarbimiseni on veel omajagu maad minna, nendivad nii Raidla kui ka Vanem, et praeguse seisuga ollakse juba jätkusuutliku põhjavee tarbimisega piiri peal: “Nõukogude ajal mõeldi teistmoodi, loodust käsitleti kulumaterjalina. Tänapäeval ollakse targemad ja loodust nähakse omavahel seotud piiratud ressursside kogumikuna.”

Liigtarbimine jätab päästeameti põua ajal kuivale
Kui kõige kuumemal ja kuivemal ajal süttib Viimsis kas maastik või muu tulekahju, mille ohjamiseks ei piisa päästeameti valvepaakauto veevarust, kisub olukord igast vaatevinklist kriitiliseks. Mida suurem tulekahju, seda rohkem kulub kustutamiseks vett.

Päästeameti Põhja päästekeskuse ohutusjärelevalve büroo juhataja Aivar Kuke sõnul on Viimsi poolsaar varustatud korraliku hüdrantide võrgustikuga, lisaks ojad ning tiigid, kuid kui vett ei jagu, tuleb seda juurde tuua kaugemalt.
“See aga lisab väärtuslikku aega tule levikule piiri panemiseks. Vesi ei jää kunagi toomata, kuid lisandub aeg ning seeläbi suurenevad ja süvenevad kahjud, mis põlengu käigus tekivad,” selgitab Kukk ja lisab, et Viimsi vallas on kõige kiirem viis lisavee hankimiseks hüdrantide võrgustik. Kuid kui päästeamet end põua ajal kustutades hüdrantide külge ühendab, ei pruugi jätkuda kaugematele majapidamistele enam puhast vett.

Aga merevesi, seda on ju ümber poolsaare piiramatus koguses? Kukk nendib: “Muudele veeallikatele, ka merekaldale ei pruugi me väga hõlpsalt suure, ligemale 20 tonni kaaluva päästeautoga ligi saada. Hüdrandid on loodud eesmärgiga tagada tulekahju ajal päästeautodele kiire kustutusveevaru olemasolu.”

Vanem lausub, et kui päästeamet hüdrantidest kustutusvett kätte ei saa, jääb selles süüdi Viimsi Vesi: “Vee-ettevõtted on Eestis seaduste-määruste järgi elutähtsate teenuste osutajad ning neil lasub kohustus tagada vett kustutustöödeks. Seda nii põua ajal kui ka tavatingimustes. See on ka põhjus, miks elanike veetarbimisel üldiselt tuleb ettevõttel pilku peal hoida. ”

Väike süütu kurjajuur vihmuti
Raul Vanem ütleb, et laias laastus võib Viimsi eramupiirkonnad jagada kaheks: vanad ja uued. Kui vanasti rajati krundile viljapuu- ja marjaaed ning peenramaa ja kasvuhoone või paar, siis uusarendustes annavad tooni elupuuhekiga palistatud suured lagedad muruväljakud.

“Traditsiooniline hobiaiandus vee ülekulu ei põhjusta. Need mõned kastekannutäied on pisku. Ja vanade aedade muru kaitseb päikese käes kõrbemise eest ka kõrghaljastus. Kui on aga suur lage krunt minimaalseks pügatud muru ja parimas kasvueas elupuuhekiga, siis tulevad mängu vihmutid. Ja kuigi üksik vihmuti pole eraldivõetuna mõistlikult kasutades veeraiskaja, siis mastaabiefekti tekkides nad paraku seda on,” räägib Vanem.

Et põud murust kulu ega aiast savanni ei teeks, kulub saja ruutmeetri kohta vähemalt 1000 liitrit vett, rõhk sõnal vähemalt. Vihmuteid on erinevaid, nende vee läbilaske võimsust saab timmida, kuid nagu selgitab Taavi Lulla hüdrotehniliste lahendustega tegelevast OÜ-st Ponuur ajalehes Postimees (“Kui vihm ei kasta, aitab kastmissüsteem!”, 18. märts 2022, sisuturundusrubriik), peaks murualune muld olema niiske vähemalt 15 sentimeetri sügavuseni, milleks on vaja 10 millimeetrit sademeid ehk liiter vett ruutmeetri kohta.

Kui mängu tulevad peenrad ja hekid või puud-põõsad, on veetarve suurem, vähemalt 2000 liitrit 100 ruutmeetri kohta. Ja seda teeb üks vihmuti. Kuid koduaias on neid reeglina mitu. Kui palju vett, millest osa enne maapinnale jõudmist või maasse imbumist ka aurustub, need läbi hekseldavad, näitab infograafiku alumine joonis.

Kui põllumajanduses on saadud ammu aru, et vesi on piiratud ressurss, mistõttu käib tootmisaiandites kastmine vägagi optimeeritult ja kastmissüsteeme saab komakoha täpsusega paika timmida. Küll aga kipuvad kodukasutajad olema veekasutuses pigem loomingulised ning laskuma kastmisel liialdustesse. On ka põhimõtteline vahe, kas kasutada kastmisvett toidu tootmiseks või mittetootliku maa niisutamiseks hooajalise silmailu nimel.

Viimsi probleem pole maailmas erandlik
“Põhjavee ületarbimine ning sellest tulenev põhjavee sooldumine on probleemiks kõigis tiheasustusega rannikupiirkondades üle maailma,” teab Valle Raidla ning toob ühe näitena välja Miami linna USA idarannikul. Seal on kinnisvarabuum möllanud vahelduva eduga juba sadakond aastat. Selle mõju põhjaveele näitab eraldi infograafik joonisel.

“Ja muidugi kannatab ülerahvastatusest tingitud ületarbimise mõjude all ka Vahemere lõuna- ja idarannik, kus samuti on viimase jääaja sademeterikkamal perioodil tekkinud mage põhjaveevaru maapõues ammendunud. Veenappus ja sellest tulenevad probleemid kohalikele agraarkogukondadele ongi üks sealsete inimeste massilise rände põhjustest,” osutab Raidla looduse piiramatu kulumaterjalina käsitlemise tagajärgede omavahelisele seotusele.

Kui Viimsis jätkub sisserände ja sündide koosmõjul rahvastiku hoogne juurdekasv koos uute inimeste majutamiseks vajaliku kinnisvaraarendusega ja seniste veetarbimise kommete vohamisega, on ühel hetkel loodusliku magevee “paak” poolsaare all tühi – sinna imbub asemele soolane mere- ja aluspõhjavesi ning rikutud veevaru tõttu saab kasvust kahanemine, et mitte öelda katastroof. Ja kui küsida, et kes tegi, on vastus nagu muinasjutus – ise tegi.”

Olukorrale otsitakse lahendusi läbimõelduma planeerimistegevusega
Uus üldplaneering arvestab senisest rohkem keskkonnaga

  • Mullu detsembris kehtestas Viimsi vallavolikogu valla üldplaneeringu koostamise ajaks valla mandriosas planeerimis- ja ehituskeelu kuni 2025. aasta septembrini, mil uus üldplaneering valmib.
  • Eelmine, 2001. aastal vastu võetud üldplaneering arvestas pigem võimalusega kasvatada vaba maa arvelt valla rahvaarvu ning tuua Viimsisse tagasi tööstust, et luua töökohti. Keskkonnaküsimused, sealhulgas veeteema polnud tollal veel päevakorras, nendega toonane üldplaneering ei arvestanud.
  • Planeerimis- ja ehituskeelu eesmärk on vältida koormuse lisamist keskkonnale, kuni valmib uus, keskkonna koormustaluvust ja inimtegevuse mõjusid arvestav üldplaneering. Selle alla käib ka valla veevarude kestlik kasutamine pikemas plaanis.
  • Meetmed on juba kasutusel ja vaadatakse tulevikku. Loe pikemalt: viimsivald.ee/APEK.
  • Töös olev üldplaneeringu uuendus võtab arvesse siinse arengu tasakaalustamise ja jätkusuutlikkuse. Loe pikemalt: viimsivald.ee/uudised/miks-viimsi-vald-vajab-uut-uldplaneeringut.

Infograafiku leiab siit.

Mart Niineste
Viimsi Teataja kaasautor

Tarbi joogivett säästlikult

Eelmiste suvede põuaperioodil tekkinud veepuudus ähvardab meid ka sel aastal. Õnneks on meil võimalik seda leevendada, kui põua ajal oma veetarbimist vähendame. Probleemi uurides on selgunud, et põua ajal on suurim vee kasutuse kasv võrreldes tavapärasega just aiaga majades. Võib eeldada, et suur osa sellest märkimisväärsest veekulust on seotud ülemäärase kastmisega.

Miks tekib joogiveepuudus?

Enamus Viimsis kasutatavast joogiveest pärineb Kambrium-Vendi põhjaveekihist, mis on taastumatu loodusvara. Kuna ületarbimisel võib tungida merevesi põhjavette, on Eestis vee ammutamisele kehtestanud olulised piirangud. Selle vältimiseks tuleb kõigil leida võimalusi põhjaveest saadava joogivee säästlikumaks kasutamiseks.

Mida saate teha juba nüüd?

Et ilu aias säiliks, on suvele vastu minnes oluline läbi mõelda oma veekasutus ja leida võimalusi joogivee säästmiseks:

  • Koguge oma aias vihmavett, millega saate kuival ajal taimi kasta.
  • Püüdke aiataimi valides eelistada põuakindlamaid sorte.
  • Vaadake üle peenrad ja kasutage erinevaid lahendusi niiskuse hoidmiseks pinnases, näiteks lisades multš jms.
  • Puid ja põõsaid on mõistlikum istutada sügisel, sest siis on taimedele vajalikku looduslikku niiskust on rohkem.

Mida saate teha kuumaperioodil?

  • Palun ärge niitke muru nii sageli ja väga madalaks. Kõrgem muru säilitab pinnase niiskust paremini.
  • Palun ärge kastke muru, see taastub ise esimeste vihmadega.
  • Palun ärge kasutage joogivett haljastuse suuremahuliseks kastmiseks
  • Üksikuid taimi kastke harvem ja nii väikese veekogusega kui võimalik ja hädavajalik.

Oma suvist veetarbimist veidi piirates saab igaüks anda panuse, et puhast joogivett jaguks kõigile täna ja tulevikus

Teie mõistvale suhtumisele lootes ja meeldivat suve soovides

AS Viimsi Vesi

Foto: pixapay.com

Viimsi veeteenuste hinnad muutuvad 1. veebruarist 2024

Konkurentsiamet kinnitas Konkurentsiamet uued veeteenuste hinnad ja need hakkavad kehtima alates 1. veebruarist 2024. Eraisikute veehind tõuseb 4 senti ja kanalisatsiooni hind 1 sent. Juriidilistest isikutest tarbijate veeteenusehinnad langevad.

Alates 1. veebruarist 2024 hakkab vesi Viimsi vallas eraisikutele maksma 1,39 €/m3 +km (senise 1,35 asemel) ja juriidilistele isikutele 1,39 €/m3 +km (senise 1,54 asemel). Tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest eraisikutele 2,20 €/m3 +km (varem 2,19) ja juriidilistele 2,20 €/m3+km (varem 2,40).

Juriidiliste isikute teenustasu langetamise põhjuseks on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniseadus, mis kohustub vee-ettevõtjat viima hinnad võrdse kohtlemise põhimõttega kooskõlla. Kui eelnevalt tuli juriidilistel isikutel tasuda veeteenuse eest kallimat hinda siis nüüd hinnad võrdsustatakse.

Viimsi valla elaniku jaoks tähendab  1. veebruarist toimuv muudatus vee- ja kanalisatsiooni hinnatõusu 1 kuupmeetri kohta 5 senti. Keskmine Viimsi elanik kulutab 3 kuupmeetrit vett, mis tähendab hinnanguliselt hinnatõusu 15 senti kuus inimese kohta, millele lisandub käibemaks.

AS Viimsi Vesi juhatuse liikme Raul Vanema selgitusel on vajadus infrastruktuuri arenduseks järjepidev. „Oleme teinud mitmeid olulisi suuremahulisi investeeringuid üsna lühikese aja jooksul. Rajatud on uusi trasse, pumplaid, veepuhastusjaam, reoveepuhasti jne. Viimsi on endiselt arenev piirkond ja seetõttu tuleb meil leida jätkuvalt vahendeid teenuse osutamise võimekuste arendamiseks, et tagada vajalik teenuse kvaliteet,“ selgitas hinnatõusu juhatuse liige Raul Vanem.

Vanema sõnul on Viimsi poolsaare veevarustuse tagamine keerukam kui tiheasustusega alal.

„Tiheasustusega aladel on võimalik teenust pakkuda oluliselt soodsamalt, kuna torustike pikkused ühe kliendi kohta on tunduvalt lühemad ja seega investeeringud ühe kliendi kohta on väiksemad. Linnades on suur osa tarbijatest korterelamud kus kliendiks on ühistu. Vee-ettevõtte jaoks tähendab üks kortermaja ühte klienti. Olenemata korterite arvust on kortermajaga seotud hoolduskulud täpselt sama suured nagu ühepere elamul, millel on otsene mõju ka teenuse hinnale,“ rääkis Vanem, kelle sõnul on kehtima hakkav hind on teiste vee-ettevõtetega võrreldes üsna keskmine.

Vee-ettevõtjate liitu kuuluvate vee-ettevõte teenushinnad füüsilistele isikutele varieerusid 2022 aastal 1,56 eurost kuni 5,04 euroni. 2023. aasta andmeid hetkel veel ei ole kokku pandud

Veeteenustega seotud küsimuste korral võtke meiega julgelt ühendust info@viimsivesi.ee.

Veeteenuse hind kujuneb mitmest komponendist

 Vee ja kanalisatsiooni teenus on eraldi teenused ning nende teenuste osutamiseks vajalike kulude osas peetakse eraldi arvestust. Üldiselt on kanalisatsiooniteenus veeteenusest märksa kallim, kuna reovee käitlemine on keerulisem ja kallim.

 Veeteenuse hind kujuneb vastavalt Konkurentsiameti poolt välja töötatud metoodikale. Amet määratleb täpselt, millised kulud ja tegevused peab saama kaetud teenuse hinnaga: vee-ettevõtte põhjendatud tegevuskulud; investeeringud olemasolevate ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemide jätkusuutlikkuse tagamiseks; keskkonnanõuete täitmisega seotud kulud; kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmisega seotud kulud; põhjendatud tulukus vee-ettevõtja poolt investeeritud kapitalilt; ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamine ning uuendamine.

 

AS Viimsi Vesi

Foto: Heiko Leesment

Teavitustöö vähendas veetarbimist

Kolmapäeval, 14. juunil andis AS Viimsi Vesi klientidele teada, et veetarbimise hüppeline tõus ohustab veevarustuse toimepidevust. Ööpäevaga on toimunud tarbimises muutus, aga kriitiline olukord pole veel möödas. AS Viimsi Vesi ja vallavalitsus tänavad inimesi mõistva suhtumise eest.

AS Viimsi Vesi juhatuse liige Raul Vanem ütles, et eelmise päeva teavitustöö tulemusel õnnestus veetarbimist vähendada 500 kantmeetri võrra, mis on oluline leevendus kriitilisele olukorrale.
„Pilt on tõesti veidi paranenud, kuid veevarude taastumine on põua tõttu endiselt probleemne. Seetõttu peab veekasutuses olema jätkuvalt tähelepanelik ja piirama vee põhjendamatut kulutamist. Eile saatsime klientidele SMSi ja lisaks külastas vallavalitsus suurema tarbimisega majapidamisi, et nendega veetarbimise vähendamise võimalustest rääkida,“ kirjeldas Vanem.

Kevadel alanud veetarbimise tõusu leevendamiseks on valla vee-ettevõte suurendanud oma veevõttu maksimumini ja suurendanud ka veevõttu Tallinnast. 2023. aasta kevadel valmis Viimsi Veel ka teine ühendus Tallinna veevärgiga, mis on täiendus kolm aastat tagasi rajatud ühendusele.

„Viimsi veevarustus on hästi toimiv ja katab tavaolukorras valla elanike ning ettevõtete vajadused, aga hetkel on suurim probleem põuast tulenev väga intensiivne kastmine. Me näeme oma süsteemis majapidamisi, kelle ööpäevane tarbimine on 10 kantmeetrit vett ja rohkemgi. Võrdluseks, et keskmine majapidamine Viimsis kulutab 15 kantmeetrit,“ selgitas Vanem.

Vanema sõnul ei ole probleem kastekannuga kurkide, tomatite või elupuude kastjatega, vaid tunnis 250 liitrit vett kulutavate sprinklerite kasutajatega.

„Meie andmetest lähtub, et intensiivne kastmine tõstab Viimsi veekasutust ööpäevas 1900 kantmeetrit jagu ja selle osas on meil kindlasti võimalik olla säästlikumad,“ ütles Vanem.

Viimsi Vesi on oma süsteemides teinud vajaduspõhiseid muudatusi, et tagada veega varustatus. Ettevõtte töötajad on kohati ööpäevaringselt teinud vajalikke seadistusi, et ära hoida halvimat. Vanema sõnul ajendas inimeste poole pöörduma tarbimise jätkuv kiire tõus. „Oleme väga tänulikud inimestele nende mõistva suhtumise eest, mis peegeldub faktiliselt vähenenud veetarbimises. Palun hoiame säästvat joont, et veevarud saaksid taastuda ja me ei peaks sarnaselt mõnele teisele Eesti piirkonnale päris veepuudusega silmitsi seisma,“ ütles Vanem.

Viimsi Vesi palub inimestel jätkuvalt kriitiliselt jälgida oma veetarbimist ja hoiduda kuni kuumalaine lõpuni põhjendamatust veekasutusest.

Inimesed on mõistvad

Eile valla territooriumil ringsõitu teinud ehitus- ja kommunaalosakonna juhataja Taavi Valgmäe sõnul oli olukord silmnähtavalt parem.

„Päeval tuvastasime Haabneemes majapidamise, kus oli kasutusel neli sprinklerit ja mille omanik need sulges pärast vestlust. Inimesed olid tegelikult mõistvad ja saavad ka aru, et kui me ei soovi Tõrvandi olukorda, kus kraanid kuivaks jäid, on meil mõistlik oma tegevuses teha muutusi. Õhtul külastasin eelmistel päevadel märkimisväärselt suurenenud tarbimisega majapidamisi ja neid, millest kohalikud elanikud teavitasid. Enamik neist tunnistas, et oli kasutanud joogivett muru kastmiseks, aga arvestades olukorra tõsidust, on sellest nüüd loobunud. Vestlused kulgesid meeldivalt ja meie eesmärk oligi vahetult inimesi ohust teavitada ning vastata küsimustele,“ selgitas Valgmäe.

Taavi Valgmäe sõnul ei olnud inimesed näiteks kuulnud sellest, et ka teistes Eesti piirkondades on veevarustustega probleeme ja Viimsi vald koos vee-ettevõttega proovib ära hoida halvimat.

„See aspekt, et põhjaveega on probleeme ka teistes piirkondades ja Viimsi pole selles suhtes erand, ei olnud teada. Samas oli aru saada, et inimestel tegelikult on ka raske hinnata oma kastmistegevuse mõju üldisele veetarbimisele. Küsimusi tekitas muidugi see, mis saab taimedest, aga kui me jõudsime selleni, et meid ohustab see, et kanalisatsioon ei toimi, sest WC loputuskastid on kuival ja Päästeametil pole enam kustutustöödeks vett, oli arusaamine suurem,“ ütles Valgmäe.

Olukord püsib endiselt kriitiline

AS Viimsi Vesi juhatuse liikme Raul Vanema sõnul seirab vee-ettevõte ööpäevaringselt tarbimist ja plaanib jätkuvalt suhelda tavapärasest rohkem vett tarbivate majapidamistega. Vajadusel ollakse valmis kriisi korral veekoguseid ka piirama.

„Meil on veel meetmeid, millega me saame olukorda mõjutada, aga hetkel näeme, et meil on päris suur mõju võimalik saavutada massiivse kastmistegevuse lõpetamisega. Viimsi Vee peamine eesmärk on praeguses olukorras see, et viimsilastel oleks olemas eluliselt vajalikeks tegevusteks vesi. Me keegi ei taha, et meil korduks Tõrvandi olukord, kus kraanid kuivaks jäid. Seepärast me ka inimesi teavitame. Kastmisvesi ei saa ega ole kriitilises olukorras prioriteet ja seepärast me ka kastmisprobleemiga tegeleme. Mõistan inimeste muret oma taimede pärast, aga võrdluseks, et näiteks Suurbritannias keelustati möödunud aasta suvel igasugune kastmine joogivee nappuse tõttu. Veenappus Eestis ja Euroopas on osa laiemast kliimamuutuse probleemist, mida tasub ka meil mõista ja arvestada selle kõige taustal,“ selgitas Vanem.

Juba kuid kestnud põud ei ole Vanema sõnul võimaldanud tavapäraselt põhjavee varudel taastuda.

„See ongi ahelreaktsioon, mis on tekkinud. Tavatult kuiv kevad ei too põhjavett tagasi ja paneb inimesi rohkem kastma. Ilma suuremahulise kastmistegevuseta suudaks me kindlasti saada oma veeressurssidega hakkama. Kahjuks eeldab see inimestel hoiakute ja käitumise muutust mitte ainult Viimsis, vaid Eestis laiemalt,“ selgitas Vanem.

Päästeamet palub olla äärmiselt ettevaatlik

Alates 14. juunist kehtib üle kogu Eesti tuleohtlik aeg ning ulatuslike tulekahjude vältimiseks on metsa- ja muu taimestikuga ning turbapinnasega aladel keelatud lõkke tegemine, grillimine ja suitsetamine.
„Kuna kevad on olnud väga kuiv ning sel nädalal saabub ka selle suve esimene kuumalaine, on loodus muutunud äärmiselt tuleohtlikuks. Selleks, et ulatuslikke maastikupõlenguid vältida, kehtestataksegi tuleohtlik aeg, mis seab looduses toimetamisele mõningaid piiranguid,“ selgitas Päästeameti ennetustöö osakonna ekspert Tuuli Taavet.

„Tuleohtlikul ajal on keelatud vabas looduses lõket teha, grillida ja suitsetada, sest ülikuival ajal piisab vaid väiksest sädemest, et vallanduks ulatuslik põleng. Grillimine ja lõkketegu ja suitsetamine on tuleohtlikul ajal keelatud ka RMK metsaaladel,“ rääkis Taavet.

„Oma isiklikus koduaias tohib jätkuvalt lõket teha ja grillida, kuid ohutus peab olema tagatud ning esmased tulekustutusvahendid olgu käepärast. Võimalusel aga tasub sealgi tule tegemist vältida,“ lisas ta.
Tuleohtliku aja kehtestamisel hindab Päästeamet Keskonnaagentuuri ilmateenistuse tuleohukaarti. Ilmaolusid analüüsitakse igapäevaselt ning inimestele püütakse seada võimalikult vähe piiranguid. Kohe, kui ilmaolud paranevad ja tuleoht väheneb, leevenevad ka piirangud.

Tuleohtlikul ajal on keelatud looduses suitsetamine, grillseadme kasutamine ja küttekoldeväline lõkke tegemine. See tähendab ka RMK ettevalmistatud (alusega) lõkkekohti ja nö avalikke ühislõkkeid (KOV või kellegi teise korraldatud näiteks). Seega jaanituled on praeguse seisuga keelatud

Eraaias lõkke tegemisel järgitagu eelkõige enda elu ja vara silmas pidades tuleohutusnõudeid.

Kuidas säästa vett?

Kastmise kõrval on võimalik ka mõnel teisel moel efektiivselt veetarbimist vähendada. Siin on mõned nõuanded:
•    Lühendage duši all olemise aega. Tavaline dušš kulutab 10 liitrit vett minutis.
•    Sulgege kraane pesemise ajal. Kraan kulutab tavalise nõude- või hammaste pesemise ajal kuus liitrit vett minutis.
•    Pesu- ja nõudepesumasin peaks olema täiesti täidetud. Korralikult täidetud masinaga on võimalik kokku hoida aastas 4000 liitrit vett.
•    Parandage lekked. Näiteks tilkuv WC-pott kulutab ööpäevas 200 liitrit vett. Õrnalt läbilaskva klapiga WC-pott aga 600 liitrit ööpäevas.
•    Ärge kasutage WC-potti prügikastina. Ärge visake WC-potti pabereid või muud, millest lahti saamiseks tuleb kasutada vett.

Heiko Leesment
Viimsi Vallavalitsuse avalike suhete osakond