KLIENDILE

Klienditeenindus asub Nelgi tee 1, Viimsi alevik. Sissepääs Viimsi Vallavalitsuse peauksest.

Klienditeenindus on avatud:
E-N 8.30 – 16.00,
vaheaeg 12.00 – 13.00,
reedel 8.30- 14.00.

Kliendiinfo telefonil: 606 6848

24/7 ööpäevane avariinumber: 5345 0240
E-post info@viimsivesi.ee

Viimsi veetöötlusjaam: Paelille tee 1, Lubja küla, telefon 606 6846

VEENÄITUDE TEATAMINE

Palume Teil teatada veearvesti näidud lepingus kokkulepitud ajal. Ajavahemikus alates jooksva kuu 25ndast kuupäevast kuni järgmise kuu 5nda kuupäevani.

Näidu edastamiseks valige üks järgmistest võimalustest:

  • Läbi näidulingi lisades tarbimiskoha aadress. Arve saadetakse eelnevalt kokkulepitud kanalile.
  • E-posti teel: naidud@viimsivesi.ee. E-kirja märkige täpne tarbimiskoha aadress ning veearvesti näit: naidud@viimsivesi.ee
  • Telefoni teel: klienditeenindusse numbril 606 6848.

Kuidas lugeda veearvesti näitusid:

Tarbitud veekoguse määramiseks loetakse kõik mustad numbrid (näiteks 00012 m3), punaseid numbreid edastades tuleb eraldada numbrid komaga (nätieks 00012,56).

TARBIMISLEPINGU SÕLMIMINE

Teenusleping sõlmitakse ühisveevärgi ja/või –kanalisatsiooniga liitunud kinnistu omaniku või valdajaga kinnistusraamatu väljavõtte alusel. Kaasomanike puhul on sõlmitakse leping ühe omanikuga.

Teenuslepingu sõlmimiseks palume täita avalduse (avaldus salvestada arvutisse või välja printida, seejärel täita ja edastada e-posti aadressile info@viimsivesi.ee)

Teenuslepingu sõlmimise eelduseks on:

  • Liitumislepingust tulenevate kohustuste täitmine
  • Veemõõdusõlme vastuvõtmise akt. (Veemõõdusõlme ja veemõõtja plommimisega seotud tegevuse juhendi leiad vajutades allolevale nupule.

Teenuslepingu avaldus vaadatakse läbi kümne tööpäeva jooksul ning kui kõik eeldused lepingu sõlmimiseks on täidetud saadetakse teenusleping digitaalseks allkirjastamiseks e-posti teel.

OMANIKU VAHETUS

Teenuslepingu lõpetamine ja uue omanikuga teenuslepingu sõlmimine

Teenusleping lõpetatakse kliendi avalduse alusel (avaldus salvestada arvutisse või välja printida, seejärel täita ja edastada e-posti aadressile info@viimsivesi.ee)

Avaldusele märgitud tarbimise lõppnäidu järgi koostatakse viimane arve. Teenusleping lõppeb peale arve tasumist.

Uus kinnistu omanik esitab teenuselepingu sõlmimise avalduse (avaldus salvestada arvutisse või välja printida, seejärel täita ja edastada e-posti aadressile info@viimsivesi.ee)

Teenusleping sõlmitakse omaniku või valdajaga kinnistusraamatu väljavõtte alusel. Kaasomanike puhul sõlmitakse leping ühe omanikuga.

Teenuslepingu avaldus vaadatakse läbi kümne tööpäeva jooksul ning seejärel saadetakse teenusleping digitaalseks allkirjastamiseks e-posti teel.

TARIIFID JA TEENUSTE HINNAKIRI

  • Vee hind (m3)
  • Füüsiline isik
  • Juriidiline isik
  • Km-ta (EUR)
  • 1.25
  • 1.47
  • Km-ga (EUR)
  • 1.50
  • 1.76
  • Kanalisatsiooni hind (m3)
  • Füüsiline isik
  • Juriidiline isik
  • Km-ta (EUR)
  • 1.95
  • 2.20
  • Km-ga (EUR)
  • 2.34
  • 2.64

Purgimisteenuse tariif (m3 )  3,43 eurot, lisandub käibemaks. Purgimiskoht Muuga reoveepuhasti.

Põhiteenusega seotud lisateenuste hinnakiri:

  • Tehniliste tingimuste väljastamine 38,34 €/tk (käibemaksuga)
  • Vee- ja/või kanalisatsiooniühenduse sulgemine 31,96 €/tk (käibemaksuga)
  • Vee- ja/või kanalisatsiooniühenduse avamine 31,96 €/tk (käibemaksuga)

KORDUVAD KÜSIMUSED

Kuidas on sõlmida ühisveevärgi- ja/või kanalisatsiooni liitumislepingut?

Liitumislepingu sõlmimiseks palume esitada:
1) täidetud avalduse blankett;
2) isikut tõendav dokument;
3) omandit tõendav dokument;
4) krundiplaan, koos sellel olevate tehnovõrkudega.
Avaldus vaadatakse läbi 30 päeva jooksul ning väljastatakse (või põhjendatakse miks ei ole võimalik väljastada) tehnilised tingimused ja/või liitumisleping.

Kas Viimsi vallas kompenseeritakse liitumistasu ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooniga?

Vastavalt Viimsi Vallavalitsuse 28. aprilli 2006.a määrusega nr 26 kehtestatud ning 02. märtsi 2007.a määrusega nr 21 ja 17. augusti määrusega nr 47 muudetud Viimsi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumisel liitumistasu hüvitamise eeskirja §-le 4 esitab kinnistu omanik taotluse (blankett) liitumistasu täielikuks või osaliseks hüvitamiseks.

Kuidas sõlmida vee- ja/ või kanalisatsiooniteenuste ostu-müügilepingut?

Teenuslepingu sõlmimiseks palume esitada:
1) täidetud avalduse blankett;
2) isikut tõendav dokument/ vajadusel volikiri (juriidilistel isikutel B-kaart);
3) omandit tõendav dokument;
4) ehitusjärgne kinnistusiseste vee ja kanalisatsiooni välistorustike teostusjoonis (dwg formaadis).

Teenuste eest tasumine

Teenuste eest tasumiseks on järgmised võimalused:
Vee ja/või kanalisatsiooniteenuste eest tasumisel palume kasutada Swedbanki arvelduskonto EE39220000112018196, SEB panga arvelduskonto EE781010220065115014,  kindlasti ära märkida viitenumber!

E-arve püsimakse

Omniva arvekeskuse iseteeninduskeskkonnas on Teil võimalik tellida e-arve otse panka. Pangas on Teil võimalik sõlmida püsimakse leping.

Kes ehitab veemõõdusõlme?

Veemõõdusõlme ehitab välja kinnistuomanik, võttes selleks vee-ettevõtjalt eelnevalt tehnilised tingimused. Iga kinnistu veevärk peab olema varustatud veemõõdusõlmega. Vt. eramajade veemõõdusõlme tüüpskeemi ja kortermajade files/Kortermaja%20veemoodusolm.pdf
NB! Mudafilter peab olema paigaldatud enne veemõõtjat ja veemõõtja konsool peab olema maandatud.

Vee kvaliteet peale remonttöid

Peale korralisi remonttöid või peale avarii likvideerimist, kui peakraan on olnud suletud, võib vee kvaliteet ajutiselt halveneda. Pärast tööde lõpetamist võib vees esineda setet ja roostet, põhjustades vee värvuse muutumist ja hägususe suurenemist. See ei ole tervisele ohtlik, kuid võib ummistada veekraane, kodumasinaid ja rikkuda pesu. Enne vee tarvitamist soovitame lasta veel kraanist joosta kuni see muutub taas selgeks.
Võimalikud surveprobleemide tekitajad:

  • varjatud lekete olemasolu piirkonnas;
  • pumpla on rivist väljas, elektrikatkestuse või mehhaanilise rikke tõttu;
  •  majade filtrid võivad olla ummistunud.

Milline on veemõõtja lubatud veapiir?

Veearvesti lubatud veapiir on +/-2% kuni +/-5%, olenevalt vooluhulgast.
Kui mõõtetäpsuse kontrollimisel selgub, et täpsus on lubatud vea piires, kannab kulud klient, vastasel juhul vee-ettevõtja. Kui mõõteviga osutub lubatust suuremaks, tehakse kliendiga tasaarveldus võttes aluseks kolme eelmise kuu veetarvitus (k.a. kontrollimise kalendrikuu kuni uue mõõtja paigaldamiseni).

Milline on Viimsi joogivee radioaktiivsus?

AS Viimsi Vesi võtab toorvee 11 kambrium-vendi veekihi puurkaevust, mis on 82-124 m sügavused.Kambrium-vendi veekiht sisaldab looduslikke radionukliide. Meie veele on iseloomulik Ra-228 ja Ra-226 isotoopide sisaldused. Nende isotoopide analüüsimisel saadud tulemuste põhjal on Viimsi veepuhastusjaama jõudva toorvee indikatiivdoos 0,31 mSv/a.Indikatiivdoosi kontrollväärtus joogivee määruse (Sotsiaalministri määrus nr 82 https://www.riigiteataja.ee/akt/12782324?leiaKehtiv) järgi on 0,1 mSv/a.

2012 a veebruaris alustas tööd Viimsi veepuhastusjaam, mille üheks eesmärgiks oli ja on radionukliidide ärastamine joogiveest. Selleks on veepuhastusjaamas 2-astmeline filtersüsteem, mille teine aste on spetsiaalselt radionukliidide ärastamiseks (looduslik tseoliit).

Selline veepuhastustehnoloogia tagab, et veepuhastusjaamast väljuva vee indikatiivdoos jääb alla kontrollväärtust. Viimati mõõdetud tulemus oli 0,091 mSv/a.

Efektiivdoosi hindamise aluseks on joogivee tarbimine vähemalt 2 liitrit ööpäevas, so 730 liitrit aastas, ühe inimese kohta. Kui reaalne tarbimine on väiksem, on väiksem ka arvestatav kiirgusdoos.

Meid ümbritsevas keskkonnas pole kohta, kus radioaktiivsus täielikult puuduks. Inimene saab pidevalt kiirgusdoose nii looduslikest (maapinna gammakiirgus, toit, joogivesi, radoon) kui ka tehislikest allikatest (meditsiinilised protseduurid). Näiteks meditsiinilisest protseduurist (rindkere ühekordsest röntgenpildistamisest) saab inimene 0,1-0,3 mSv, mis võrdub aasta jooksul joogiveest saada võiva efektiivdoosiga. Aastas 20 tundi lennukiga lendamist annab kokku 0,1 mSv.

Eesti kuulub piirkonda, kus looduslik kiirgusfoon on maailma keskmise tasemel. Looduslikest allikatest saab sellistes piirkondades elav inimene aastas keskmiselt 2-4 mSv suuruse kiirgusdoosi.

Terviseameti kodulehel on vastused enamlevinud küsimustele seoses radionukliididega (mh on seal äratoodud, et Rootsis on riigi poolt kehtestatud kontrollväärtus 5 korda leebem ehk 0,51 mSv/a):

http://www.terviseamet.ee/fileadmin/dok/Keskkonnatervis/vesi/joogivesi/radionukl_kysimused.pdf

Vee karedus

AS Viimsi Vesi veetöötlusjaama tuleb vesi veehaardest, millele rajati uued purkaevud 2008-2009 aastatel. Tegemist on Kambrium-Vendi veekompleksi Gdovi ja Voronka veekihi puurkaevudega.

Vee karedus on lahustunud magneesiumi- ja kaltsiumiühendite sisaldus looduslikus vees. Magneesiumi- ja kaltsiumiühendite kontsentratsiooni järgi vees saame rääkida karedast veest ja pehmest veest.

Veepuhastusjaamast väljuva vee üldkaredus oli viimase (25.02.2020) süvaanalüüsi järgi 5,20 mg-ekv/l.

Vesi üldkaredusega kuni 3,5 mg-ekv/l on pehme vesi. Vesi üldkaredusega 3,5-7 mg-ekv/l on keskmise karedusega ja vesi üldkaredusega 7-10 mg-ekv/l on kare vesi. Vesi karedusega üle 10 mg-ekv/l on ebameeldiva maitsega. Sobivaim üldkaredus veele on 5-7 mg-ekv/l.

Vee karedus iseenesest ei kujuta ohtu inimese tervisele. Inimene saab karedast veest rohkem organismile vajalikku kaltsiumit ja magneesiumit.

Kareda vee negatiivsem pool on kuumutamisel tekkiv sete ehk katlakivi, mis settib keedukannude, pesumasinate, boilerite, soojusvahetite ja muude seadmete küttekehadele. Tegemist on peamiselt kaltsiumkarbonaatidega. Need mineraalid on selles mõttes omapärased – kui tavaliselt temperatuuri tõustes lahustuvus suureneb, siis neil hoopis väheneb.

Kuna katlakivi tekib ka elamute soojaveetorustikesse (ka plasttorudesse), siis AS Viimsi Vesi annab siinkohal klientidele mõned nõuanded elamu veevärgis katlakivist tingitud probleemide minimiseerimiseks:

  1. Kontrollida soojusvahetist väljuva vee temperatuuri (peaks olema ca 55 °C).
  2. Kontrollida, kas elamu veevärk (eriti soojaveetorude läbimõõdud) on ehitatud vastavalt projektile.
  3. Kui planeerite soojaveetorustiku vahetust – kaaluda võimalust valida toru Dn ühe astme võrra suurem olemasolevast.
  4. Konsulteerida pädevate firmadega (nagu näiteks Schöttli vms), kas oleks mõttekas elamus sooja vee tootmisel kasutada nn ioonvaheteid, mis vahetavad vees Ca- ja Mg-ioonid näiteks H+- või Na+-ioonidega.
Ühikmg/l Camg-ekv/lmmol/l°DH (GER)°Clark (UK)F kraad (FRA)ppm (USA)
1 mg/l Ca10,050,0250,140,1750,252,5
1 mg-ekv/l2010,52,83,5550
1 mmol/l40215,617,0210100
1 °DH (GER)7,140,3570,17811,251,7817,8
1 °Clark (UK)5,720,2860,1430,811,4314,3
1 F kraad (FRA)40,20,10,560,7110
1 ppm (USA)0,40,020,010,0560,070,11

TASUB TEADA

Vee säästlikust tarbimisest

Kuidas igaüks meist saab kaasa aidata sellise olulise loodusressursi nagu vesi säästmisel?

Selleks on üsna lihtsad viisid, mis on jõukohased kõigile:

  • Parandage kõik tilkuvad kraanid.
  • Jooksev kraan kulutab 9 liitrit vett minutis. Seega ärge peske hambaid jooksva kraani all.
  • Nõude pesemisel täitke kraanikauss veega – vältige jooksva vee all nõudepesu.
  • Keerake kraan pärast kasutamist hoolega ja täiesti kinni.
  • Eelistage duši allkäimist vannis käimisele, sest vannis käimine võtab keskmiselt 3 korda rohkem vett kui duši all käimine. Keskmise vanni maht on 200 liitrit, ehk siis ligi ¼ m3. Kui siiski otsustate vannis käimise kasuks, siis täitke vann poolenisti veega.
  • Kastke aeda õhtuti, kui päike on loojunud.
  • Informeerige ASi Viimsi Vesi veeleketest ööpäevaringselt telefonil 53 450 240.

Veemõõdusõlm

Veemõõdusõlm tuleb paigaldada hoone toitetorustikupoolse välisseina taha valgustatud ruumi, mille temperatuur on üle +2 ja alla +40 C°. Veemõõdusõlm koosneb spetsiaalsest liikuva hülsiga veearvesti kinnitamise kandurist ja sulgarmatuurist. Kandur tuleb kinnitada seina külge põrandapinnast 700-1100 mm kõrgusele. Kui torustik on elektrit mittejuhtivast materjalist siis tuleb kandur maandada. Kandur välistab arvesti paigaldamisel tekkiva mõõtevea.

Mõnel juhul paigaldatakse veemõõdusõlm veemõõdukaevu. Seda juhul, kui hoonesse pole võimalik veemõõdusõlme ehitada, kinnistu on hoonestamata või pole ruumi, kus oleks välistatud veearvesti külmumine. Samuti on veemõõdusõlme paigutamine veemõõdukaevu vajalik juhul kui sisendustorustik krundil osutub pikemaks kui 50 meetrit või kui sisendustorustik varustab veega mitut kinnistut või kinnistut läbi teise kinnistu.

Veemõõdusõlmele ja veearvestile peab olema vaba juurdepääs arvesti asendamiseks ja näitude lugemiseks. Samuti peab vaatama, et ruum kus veemõõdusõlm paikneb, oleks puhas, kuiv ning valgustud.

Vanade majade veemõõdusõlmede renoveerimisel tuleb kindlasti paigaldada kinnistuskandur ja sulgarmatuurina täisavaga kuulkraanid.

Nõuded kehtivad  ka juba kasutuses olevatele veemõõdusõlmedele.

Veearvestid

Veearvestid on seadmed tarbitud vee hulga (m³) mõõtmiseks. Vastavalt arvestit läbiva eeldatava vee kulu (m³/h) väärtusele,puhtusele ja temperatuurile tuleb valida õige veearvesti.
Kõik arvesteid iseloomustavad tehnilised parameetrid on Euroopas  standardiseeritud.

Esimese veearvesti paigaldab klient. Seejärel tuleb kutsuda AS Viimsi Vesi esindaja, kes plommib veemõõtja. Edaspidi korraldab vee-ettevõtja  nõuetekohast veearvestite hooldust ja taatlemist. Veearvesti suurus ja nominaalne kulu valitakse vastavalt keskmisele veetarbimisele tunnis. Ühepereelamutele paigaldatakse veearvestid DN 15 ja DN 20 vastavalt siis nominaalse kuluga 1,5 ja 2,5 m³/h. Kui klient soovib, võib täiendava filtri paigaldada peale veearvestit. Kasutusel olevates veearvestites on sees kaks sõela. Surve langusel või ummistuse korral vahetab vee-ettevõtja arvesti välja.

Kaugloetavad veearvestid

AS Viimsi Vesi on alustanud 2016 aasta jaanuarist kaugloetavate veearvestite paigaldamist. Kaugloetav arvesti paigaldatakse olemasoleva mehaanilise veearvesti asemele. Veearvesti ning selle paigaldamine on kliendile tasuta. Juhul, veemõõdusõlm vajab väljaehitust või rekonstrueerimist, tuleb see kliendil ise korraldada.

Peale arvesti vahetust ei ole veenäitude teatamine enam vajalik. Veenäidud kogutakse edaspidi vee-ettevõtte töötajate poolt ning näitude alusel väljastatakse arve. Näit loetakse veemõõtja mälust täpselt kuuvahetusel fikseeritud näidu alusel.

Kui on paigaldatud eraldi arvesti kastmisvee jaoks, siis antud arvesti näit tuleb siiski ise teatada. Soovituslikult palume edastada kastmisveenäit suve lõpus (september)

Kaugloetava veearvestite tootja on Taani ettevõtte Kamstrup A/S ning veemõõtjate tüüp on Multical 21. Arvestid mõõdavad ultraheli signaali abil vee kogust ja tarbimisandmeid saab koguda kauglugemise teel, kasutades selleks arvestisse sisseehitatud juhtmevaba M-Bus

Arvestil on sisseehitatud lekketuvastus, mille abil on võimalik kiiresti avastada lekkeid torustikus.

Torude külmumine

Kõige ohtlikum aeg torude külmumiseks on just ilmamuutuse aeg, kui pärast külmalainet õhutemperatuur tõuseb.

Külmumise ärahoidmiseks tuleb veetorud paigaldada allapoole maapinna külmumise piiri ehk 1,5–1,9 meetrit maapinnast.Kui see pole enam võimalik, tuleb kasutada lisasoojustust – paigaldada küttekaabel või isolatsioon. Oluline on veetoru majasisendi koht, see tuleb samuti teha külmumise piiri sügavusele. Tihti selles just eksitakse ja toru külmub nimelt selles kohas.

Lihtsaim ja ökonoomseim meetod veetorude ja -mõõdiku kaitsmiseks on küttekaabli kasutamine. See võimaldab ühtlasi likvideerida vee kondenseerumisest põhjustatud tilkumist. Küttekaabel võib olla isereguleeruv ehk kütmine toimub vaid teatud kindla temperatuurini langemise korral.

Teine võimalus on paigaldada anduriga elektrooniline termostaat. Küttekaabel tarbib elektrit vaid siis, kui selleks on vajadust. Toru soojenedes lülitab termostaat kaabli automaatselt välja. Süsteemid on keerulised ja on parem, kui neid paigaldavad professionaalid.

Toru külmudes suureneb jäätunud vee maht ning see on ohtlik just metalltorude puhul, mis võivad lõhkeda. Plastik annab vee paisumisele järele, kuid korduv jäätumine võib sedagi kahjustada.

Juba jäätunud torusi tuleb hakata sulatama. Sulatamisel tuleb metall- ja plasttorude puhul käituda erinevalt. Metalltoru või kraani on võimalik lahti sulatada madalpinge vooluallikaga (kuni 42 V), seda peaks siiski tegema spetsialist.Metalltoru  võib sulatada ka kütteelemendiga, näiteks leeklambiga. See ei anna tulemust juhul, kui külmunud koht on maja veesisendist liiga kaugel. Kuum vesi sobib samuti, kuigi ka see võib mõne aja möödudes külmuma hakata.

Plasttoru saab sulatada aurugeneraatori, kütteallika või sooja veega, kindlasti mitte lahtise tulega. Alati on soovitav kutsuda appi vastava ala spetsialistid. Iseseisval sulatamisel jälgi tule-ohutust.

VEE ANALÜÜSID

Viimsi joogivesi vastab kõikidele joogivee kvaliteedinõuetele, mis on kehtestatud Sotsiaalministri 24.09.2019 määrusega nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid1“  https://www.riigiteataja.ee/akt/126092019002 . AS Viimsi Vesi võtab veeproove veevõrgust 1 kord kvartalis vastavalt Terviseametiga kooskõlastatud joogivee kontrollikavale. Tulemused edastatakse Terviseametile.

Viimsi joogivee analüüsitulemused:

PURGIMISTEENUS

Purgimislepingu sõlminud ettevõtted, omavad reovee vedajakaarti Viimsis:

Tehnip OÜ – telefon 5028713

Multivara Transport OÜ – telefon 56633900

Fekalist OÜ – telefon 56256258

TEHNORAJATISTE TALUMINE

Vastavalt asjaõigusseaduse rakendamise seadusele (AÕSRS) on maaomanikul õigus taotleda tasu tehnovõrkude ja –rajatiste talumise eest.

Tulenevalt AÕSRS saab kinnisasja omanik talumistasu taotleda juhul, kui seoses tehnovõrgu talumisega on seotud kitsendused (seadusjärgselt kehtestatud kinnisomandi kasutamise piirang või piirangute kompleks).

Kui kitsenduse ulatuse olemasolu ja selle suurus erineb AÕSRS lisas sätestatud eeldusest, peab kitsenduse olemasolu ja ulatuse ära tõendama kinnisasja omanik, kes tasu taotleb.

Tasu saamiseks tuleb kinnisasja omanikul esitada tehnovõrgu ja -rajatise talumise tasu taotlus. (taotlus  salvestada arvutisse või välja printida).

Vormistatud taotluse palume saata digitaalselt allkirjastatult e-postile: info@viimsivesi.ee