KLIENDILE

Kliendiinfo telefonil: 606 6848

24/7 ööpäevane avariinumber: 5345 0240
E-post info@viimsivesi.ee

Viimsi veetöötlusjaam: telefon 606 6846

VEENÄITUDE TEATAMINE

Palume Teil teatada veearvesti näidud lepingus kokkulepitud ajal. Ajavahemikus alates jooksva kuu 25ndast kuupäevast kuni järgmise kuu 5nda kuupäevani.

Näidu edastamiseks valige üks järgmistest võimalustest:

  • Läbi näidulingi lisades tarbimiskoha aadress. Arve saadetakse eelnevalt kokkulepitud kanalile.
  • E-posti teel: naidud@viimsivesi.ee. E-kirja märkige täpne tarbimiskoha aadress ning veearvesti näit: naidud@viimsivesi.ee
  • Telefoni teel: klienditeenindusse numbril 606 6848.

Kuidas lugeda veearvesti näitusid:

Tarbitud veekoguse määramiseks loetakse kõik mustad numbrid (näiteks 00012 m3), punaseid numbreid edastades tuleb eraldada numbrid komaga (nätieks 00012,56).

TARBIMISLEPINGU SÕLMIMINE

Teenusleping sõlmitakse ühisveevärgi ja/või –kanalisatsiooniga liitunud kinnistu omaniku või valdajaga kinnistusraamatu väljavõtte alusel. Kaasomanike puhul on sõlmitakse leping ühe omanikuga.

Teenuslepingu sõlmimiseks palume täita avalduse.

Teenuslepingu sõlmimise eelduseks on:

  • Liitumislepingust tulenevate kohustuste täitmine
  • Veemõõdusõlme vastuvõtmise akt. (Veemõõdusõlme ja veemõõtja plommimisega seotud tegevuse juhendi leiad vajutades allolevale nupule.

Teenuslepingu avaldus vaadatakse läbi kümne tööpäeva jooksul ning kui kõik eeldused lepingu sõlmimiseks on täidetud saadetakse teenusleping digitaalseks allkirjastamiseks e-posti teel.

OMANIKU VAHETUS

Teenuslepingu lõpetamine ja uue omanikuga teenuslepingu sõlmimine

Teenusleping lõpetatakse kliendi avalduse alusel (avaldus salvestada arvutisse või välja printida, seejärel täita ja edastada e-posti aadressile info@viimsivesi.ee)

Avaldusele märgitud tarbimise lõppnäidu järgi koostatakse viimane arve. Teenusleping lõppeb peale arve tasumist.

Uus kinnistu omanik esitab teenuselepingu sõlmimise avalduse (avaldus salvestada arvutisse või välja printida, seejärel täita ja edastada e-posti aadressile info@viimsivesi.ee)

Teenusleping sõlmitakse omaniku või valdajaga kinnistusraamatu väljavõtte alusel. Kaasomanike puhul sõlmitakse leping ühe omanikuga.

Teenuslepingu avaldus vaadatakse läbi kümne tööpäeva jooksul ning seejärel saadetakse teenusleping digitaalseks allkirjastamiseks e-posti teel.

TARIIFID JA TEENUSTE HINNAKIRI

Kehtivad hinnad

Vee hind (m3) Km-ta EUR Km-ga EUR
Füüsiline isik 1.39 1.70
Juriidiline isik 1.39 1.70
Kanalisatsiooni hind (m3) Km-ta EUR Km-ga EUR
Füüsiline isik 2.20 2.68
Juuriidiline isik 2.20 2.68

Purgimisteenuse tariif (m3 )  3,43 eurot, lisandub käibemaks. Purgimiskoht Muuga reoveepuhasti.

Põhiteenusega seotud lisateenuste hinnakiri:

  • Tehniliste tingimuste väljastamine 31,95 €/tk lisandub käibemaks
  • Vee- ja/või kanalisatsiooniühenduse sulgemine 26,63 €/tk lisandub käibemaks
  • Vee- ja/või kanalisatsiooniühenduse avamine 26,63 €/tk lisandub käibemaks

KORDUVAD KÜSIMUSED

Kuidas on sõlmida ühisveevärgi- ja/või kanalisatsiooni liitumislepingut?

Liitumislepingu sõlmimiseks palume esitada taotlus läbi iseteeninduskeskkonna:

Avaldus vaadatakse läbi 30 päeva jooksul ning väljastatakse (või põhjendatakse miks ei ole võimalik väljastada) tehnilised tingimused ja/või liitumisleping.

Kas Viimsi vallas kompenseeritakse liitumistasu ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooniga?

Vastavalt Viimsi Vallavalitsuse 28. aprilli 2006.a määrusega nr 26 kehtestatud ning 02. märtsi 2007.a määrusega nr 21 ja 17. augusti määrusega nr 47 muudetud Viimsi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumisel liitumistasu hüvitamise eeskirja §-le 4 esitab kinnistu omanik taotluse (blankett) liitumistasu täielikuks või osaliseks hüvitamiseks.

Kuidas sõlmida vee- ja/ või kanalisatsiooniteenuste ostu-müügilepingut?

Teenuslepingu sõlmimiseks palume esitada taotlus läbi iseteeninduskeskkonna: Teenuslepingu sõlmimine seoses omaniku vahetusega   koos ehitusjärgne kinnistusiseste vee ja kanalisatsiooni välistorustike teostusjoonis (dwg formaadis).

Teenuste eest tasumine

Teenuste eest tasumiseks on järgmised võimalused:
Vee ja/või kanalisatsiooniteenuste eest tasumisel palume kasutada Swedbanki arvelduskonto EE39220000112018196, SEB panga arvelduskonto EE781010220065115014,  kindlasti ära märkida viitenumber!

E-arve püsimakse

Finbite arvekeskuse iseteeninduskeskkonnas on Teil võimalik tellida e-arve otse panka. Pangas on Teil võimalik sõlmida püsimakse leping.

Kes ehitab veemõõdusõlme?

Veemõõdusõlme ehitab välja kinnistuomanik, võttes selleks vee-ettevõtjalt eelnevalt tehnilised tingimused. Iga kinnistu veevärk peab olema varustatud veemõõdusõlmega. Vt. eramajade veemõõdusõlme tüüpskeemi ja kortermajade files/Kortermaja%20veemoodusolm.pdf
NB! Mudafilter peab olema paigaldatud enne veemõõtjat ja veemõõtja konsool peab olema maandatud.

Vee kvaliteet peale remonttöid

Peale korralisi remonttöid või peale avarii likvideerimist, kui peakraan on olnud suletud, võib vee kvaliteet ajutiselt halveneda. Pärast tööde lõpetamist võib vees esineda setet ja roostet, põhjustades vee värvuse muutumist ja hägususe suurenemist. See ei ole tervisele ohtlik, kuid võib ummistada veekraane, kodumasinaid ja rikkuda pesu. Enne vee tarvitamist soovitame lasta veel kraanist joosta kuni see muutub taas selgeks.
Võimalikud surveprobleemide tekitajad:

  • varjatud lekete olemasolu piirkonnas;
  • pumpla on rivist väljas, elektrikatkestuse või mehhaanilise rikke tõttu;
  •  majade filtrid võivad olla ummistunud.

Milline on veemõõtja lubatud veapiir?

Veearvesti lubatud veapiir on +/-2% kuni +/-5%, olenevalt vooluhulgast.
Kui mõõtetäpsuse kontrollimisel selgub, et täpsus on lubatud vea piires, kannab kulud klient, vastasel juhul vee-ettevõtja. Kui mõõteviga osutub lubatust suuremaks, tehakse kliendiga tasaarveldus võttes aluseks kolme eelmise kuu veetarvitus (k.a. kontrollimise kalendrikuu kuni uue mõõtja paigaldamiseni).

Miks joogivesi on roostevärvi ja haiseb?

Kai Künnis-Beres, PhD (vee)mikrobioloog

Paljudele inimestele teeb muret kraanivee puhul selle aegajalt esinev roostepunakas värvus, mis värvib pruunpunaseks vannitoa seinad, wc-poti ja halvemal juhul ka pestavad riided. Tihti kurdetakse sedagi, et vee värvimuutusega käib kaasas ebameeldiv lõhn. Miks see nii on, on see tervisele ohtlik ja kas seda saab ka vältida?

Üldjuhul on vee kvaliteedi sellise muutuse põhjuseks tarbevees, enamasti põhjavees, esinev raud. Kuna rauda leidub kõikjal pinnases (NB! maakera tuum koosneb rauast), siis on ka põhjavee rauasisaldus levinud nähtus, mis teatud tasemest alates tingib vajaduse vett rauasisalduse vähendamise eesmärgil enne tarbijani suunamist töödelda. Sügaval maapõues kus hapnik puudub või on seda väga vähe esineb raud kahevalentsena ja on lahustunud olekus. Sellist lahustunud olekus rauda on võimalik veest eraldada vett eelnevalt õhuga (hapnikuga) rikastades (aereerides), mille tulemusel raud oksüdeerub ning muutub kolmevalentseks ning tekib roostevärvi rauasade. Kui nüüd vett filtreerida on võimalik sadestunud raud veest eemaldada. Sellist veetöötlust nimetatakse rauaärastamiseks. Seega on veest üleliigse raua eraldamine suhteliselt lihtne ega nõua üldjuhul kemikaalide lisamist. Kui rauaärastust põhjaveele (kaevuveele) ei tehta, siis satub lahustunud raud õhuga kontakti peale kraanist väljumist ning kahevalentse raua oksüdeerumine kolmevalentseks, st lahustunud raua muutumine mittelahustuvaks roostevärvi sademeks leiab aset veeanumas, veeklaasis või veeboileris. Selline nähtus, kuigi oluliselt vähesemal määral, võib ilmneda koduses veevõtusüsteemis ka juhul, kui Veepuhastusjaamas ei ole rauaärastustuse käigus õnnestunud kogu lahustunud rauda veest kätte saada.

Lisaks toorvees lahustunud rauasisaldusele võib veerooste esinemine joogivees võib olla tingitud ka amortiseerunud rauast veetorustikust eralduvast sekundaarsest rauareostusest – toru seintelt eralduvad korrosiooni tõttu rauahelbed. Plastikust torustik vette rauda juurde ei saa anda. Seega saab sellise rauaprobleemi kõrvaldada rauast torude ja veesõlmede väljavahetamise teel plastikust torude vastu.

Joogivee mõõdukas rauasisaldus tervisele ohtlik ei ole. Üksnes juhul kui juuakse oluliselt normidest kõrgema rauasisaldusega vett ja pika aja jooksul võib organismis tekkida nn oksüdatiivne stress. Kuigi raud on inimesele vajalik element ei ole vees leiduv raud organismile üldjuhul omastatav ning väljub organismist väljaheidetega. Joogiveele esitatavate nõuete kohaselt on rauasisalduse normiks joogivees 0,2 mg/L (200 μg/l). Tervisele ohutuks rauasisalduseks peetakse 0,1-0,3 mg/L. Kontsentratsioonis üle 0,3 mg rauda liitris põhjustab roosteplekkide teket, muudab pestava pesu värvi, jne. Rauasisalduse 1-1,5 mg/L puhul tekib vee hägusus, vee kollakas värvus ning pruunikas sete. Kõrge raua sisaldusega veel on iseloomulik metalne maitse ning see rikub jookide nagu kohvi ja tee maitset.

Vaatamata sellele, et tänaseks on enamus vee-ettevõtteid oma rauast torustikud välja vahetanud plasttorustike vastu ning pumplatesse paigaldanud ka ülenormatiivse vees lahustunud raua kättesaamiseks vastavad filterseadmed, esineb ikkagi probleeme punakat värvuse sette kogunemisega kodudesse paigaldatud veefiltritesse ning ebameeldiva vee lõhnaga. Miks see nii on?

Rauabakterid meie joogivees.

Tänaseks on tõestatud, et mikroorganismid olid maakera esimesed asukad ja kogu järgnev elurikkus sai võimalikuks tänu neile. Sellest tulenevalt ei leidu maakeral mõõdukas temperatuuritsoonis paika, mis oleks bakteritevaba. Isegi Antarktika igikeltsas ja kuumaveeallikates leidub baktereid. Seega leidub baktereid ka kõige puhtamas põhjavees ning ka raud on meie elukeskkonna normaalne komponent, nii mullas kui kaevuvees.

Võrreldes pinnaveega on põhjavees baktereid reeglina oluliselt vähem, seda nii arvukuselt kui mitmekesisuselt. Ühed neist, kes suudavad elada toitainetevaeses põhjavees on rauabakterid, milledest tuntumad on Leptothrix ochracea, Thiobacillus ferrooxidans ja Leptospirillum ferrooxidans. Rauabakterid inimese tervisele kahjulikud ei ole, sest sattudes meie makku nad hävivad.¹

Rauabakterid on kemoautotroofsed bakterid, mis tähendab seda, et nad saavad elutegevuseks vajaliku energia kahevalentse raua (vees lahustunud olekus) oksüdeerimisest kolmevaletseks rauaks (tahkes olekus – moodustab rooste värvi sademe) ning kasutavad süsinikuallikana süsihappegaasis sisalduvad süsinikku (sarnaselt taimedele). Sellist toitumisviisi, kus kasutatakse energia saamiseks rauaühendeid, nimetatakse siderotroofiaks.

Enamus rauabaktereid on kujult niitjad, kas ümbritsetud kapsliga või ilma selleta (vt fotod 1 ja 2). Torujas kapslis paiknev lüliline bakteriniit kogub kolmevalentset rauda, kas graanulitena rakku või amorfse ollusena kapsli pinnale, mille tulemusena tekib bakteriniidi ümber punakast rauasademest toru (vt fotot 3). Niitjad rauabakterid paljunevad ja levivad üksikute rakulülide eraldumise teel, mis veevooluga piki torustikku edasi kanduvad (vt foto 4). Nagu iga elusorganism, nii ka rauabakterid vajavad elus püsimiseks ning paljunemiseks soodsat elukeskkonda – aeglast voolukiirust (võimalust kuhugi külge end kinnitada), sobivat temperatuuri, toiteaineid. Eriti intensiivne paljunemine võib osade rauabakterite puhul esineda 30-45 kraadi juures.

Bakter1

Foto 1. Niitjad rauabakterid. Proov võetud põhjavee torule paigutatud nn mudafiltrist (rauaroostevarvi mass) – amorfse rauasademe vahel on näha läbipaistvad rauabakterite niidid. Suurendus 200 kordama (skaala 50μm, värvimata preparaat).

Foto 2. Samad rauabakterid, mis fotol 1, suurendus 400 korda (skaala 20μm, värvimata preparaat). Fotol on näha, et rauasade ümbritseb rauabakterite niite, mis tõestab, et rauasete on tekkinud bakterite elutegevuse tulemusena.

Foto 3. Proovis olevad rauabakterid kasvatavad enda ümber amorfsest kolmevalentsest rauast kihi – toru (näidatud punase noolega; värvimata proov).

Bakter4

Foto 4. Niitjad rauabakterid 100 kordse suurenduse all vaadatuna (värvimata proov). Fotol on näha rauabakteri silindrikujulised lülid eralduvad ühekaupa limast moodustunud toru otsast ning kanduvad veevooluga piki veetoru edasi kuni leiavad eest takistuse kuhu saab kinnituda. Kui kinnitumine on toimunud saavad rakud hakata poolduma ja uusi niite moodustama.

Seega rauabakterite arengut saab pidurdada võttes veest välja kogu raua (üleliia kulukas ja otseselt mittevajalik), tagades veevõrgus pideva surve (kiire veevool), vältides igasuguseid takistusi (täiendavad mehhaanilised veefiltrid, sõelad jne). See lähtub asjaolust, et niitjad rauabakterid peavad arenguks leidma kinnituskoha ning piisavalt eluks vajalikke toiteaineid. Kiirelt voolavas looduslikult põhjavees on toitainete sisaldus reeglina madal, kui aga panna veele ette takistus (näit. mingi filter või sõel), siis hakkab sinna kogunema nii baktereid kui neile toidukõlblikku materjali (ka surnud bakterid on teistele bakteritele toiduks), mis tagab tingimused bakterite paljunemiseks. Seetõttu ei tohiks korda tehtud ühisveevärkidega asumites majadesse ja korteritesse paigaldada lisafiltreid või siis tuleks eemaldada juba paigaldatud filtrid. Need filtrid võivad muutuda bakterite kasvulavaks ning hoopis halvendavad vee kvaliteeti, ummistades filterelemendis avad põhjustades veesurve languse ning vee ebameeldiva lõhna.

Probleemid soojaveeboileri veekvaliteediga

Elektrilised soojaveeboilerid on suhteliselt uus tarbeese, mille koostoimet soojendatava vee omadustega pole seni veel uuritud.

Elektriliste soojaveeboilerite kasutajad on täheldanud peale uue boileri kasutuselevõttu sooja vee kvaliteedi muutust – enamasti omandab vesi peale boileri läbimist mädamuna haisu (st vette on tekkinud väävelvesinik – H2S). Mädamuna haisu võivad tekitada boileris kasvama hakanud bakterid, kuid tihti on märgatud just veega kokkupuutuva küttekeha ja magneesiumelektroodiga boilerites vee omaduste halvenemist. Magneesiumelektrood paigutatakse boilerisse, et vähendada korrosiooni ning katlakivi teket ning kaitsta korpust korrodeerumise (lekkimahakkamise) eest. Magneesiumelektrood reageerib vees olevate mineraalidega ning võib selle tulemusena tekitada haisu ning anda veele metalli maitset. Kasutamise käigus magneesiumvarras (anood) pikkamisi korrodeerub ning kaotab reaktiivsuse. Kui vee haisemises on süüdi magneesiumelektrood, siis selle vananedes haisuprobleem väheneb ning hais intensiivistub uuesti magneesiumelektroodi uuega asendamisel (soovitatud tootja poolt). Mõni boileriomanik on ise magneesiumelektroodi boilerist eemaldanud ja sel teel haisust lahti saanud. Sellist lahendust pigem ei soovitaks. Kui tõesti on süüdi magneesiumelektroodi ja vee kokkusobimatus, siis oleks sobivaim lahendus lahtise küttekehaga boileri väljavahetamine keraamilise küttekehaga ja titaanelektroodiga boileri vastu.

Enne kui aga soojaveeboilerit vahetama hakata soovitaksin testida, kas süüdi võiks olla boileris kasvama hakanud (raua)bakterid. Kuna bakterid on elusolendid, siis nad kõrget kuumust reeglina ei talu. Elektriliste veeboilerite puhul peetakse optimaalseks vee temperatuuriks +60°C, mis on liiga madal, et hävitada kõik vees leiduvad bakterid. Teatavasti leidub väävli- ja rauabakterite hulgas liike, kes suudavad edukalt paljuneda isegi kuumaveeallikates. Eesti vetes elutsevad bakterid on pigem külmalembesed, kuid nende taluvuspiirid võival olla väga laiad. Seega võib osa looduslikult põhjavees leiduvatest bakteritest kuni +60 kraadini kuumutatud vees ellu jääda ja paljunema hakata. Mõõdukas soojendamine võib osade bakterite paljunemist isegi soodustada. Seda eriti siis, soojavee tarbimine on väike. Kuna bakterite, eriti väävlibakterite, elutegevuse käigus eralduvad ebameeldiva lõhna ja maitsega produktid, nagu mädamuna haisuga väävelvesinik (H2S), siis võibki juhtuda, et peale boileri läbimist on veel ebameeldiv lõhn ja kõrvalmaitse. Et bakterid boileris hävineks, tuleks vee temperatuur boileris aeg-ajalt lühiajaliselt kõrgemaks keerata, näiteks ööseks maksimumtemperatuurile, milleks on enamike boilerite puhul +75 °C. Kui selline perioodiline ülekuumutamine vee haisuprobleemi ei vähenda/kõrvalda, siis on suure tõenäosusega põhjus siiski boileris endas.

TASUB TEADA

Vee säästlikust tarbimisest

Kuidas igaüks meist saab kaasa aidata sellise olulise loodusressursi nagu vesi säästmisel?

Selleks on üsna lihtsad viisid, mis on jõukohased kõigile:

  • Parandage kõik tilkuvad kraanid.
  • Jooksev kraan kulutab 9 liitrit vett minutis. Seega ärge peske hambaid jooksva kraani all.
  • Nõude pesemisel täitke kraanikauss veega – vältige jooksva vee all nõudepesu.
  • Keerake kraan pärast kasutamist hoolega ja täiesti kinni.
  • Eelistage duši allkäimist vannis käimisele, sest vannis käimine võtab keskmiselt 3 korda rohkem vett kui duši all käimine. Keskmise vanni maht on 200 liitrit, ehk siis ligi ¼ m3. Kui siiski otsustate vannis käimise kasuks, siis täitke vann poolenisti veega.
  • Kastke aeda õhtuti, kui päike on loojunud.
  • Informeerige ASi Viimsi Vesi veeleketest ööpäevaringselt telefonil 53 450 240.

Veemõõdusõlm

Veemõõdusõlm tuleb paigaldada hoone toitetorustikupoolse välisseina taha valgustatud ruumi, mille temperatuur on üle +2 ja alla +40 C°. Veemõõdusõlm koosneb spetsiaalsest liikuva hülsiga veearvesti kinnitamise kandurist ja sulgarmatuurist. Kandur tuleb kinnitada seina külge põrandapinnast 700-1100 mm kõrgusele. Kui torustik on elektrit mittejuhtivast materjalist siis tuleb kandur maandada. Kandur välistab arvesti paigaldamisel tekkiva mõõtevea.

Mõnel juhul paigaldatakse veemõõdusõlm veemõõdukaevu. Seda juhul, kui hoonesse pole võimalik veemõõdusõlme ehitada, kinnistu on hoonestamata või pole ruumi, kus oleks välistatud veearvesti külmumine. Samuti on veemõõdusõlme paigutamine veemõõdukaevu vajalik juhul kui sisendustorustik krundil osutub pikemaks kui 50 meetrit või kui sisendustorustik varustab veega mitut kinnistut või kinnistut läbi teise kinnistu. Vaata joonis veemõõdukaevust.

Veemõõdusõlmele ja veearvestile peab olema vaba juurdepääs arvesti asendamiseks ja näitude lugemiseks. Samuti peab vaatama, et ruum kus veemõõdusõlm paikneb, oleks puhas, kuiv ning valgustud.

Vanade majade veemõõdusõlmede renoveerimisel tuleb kindlasti paigaldada kinnistuskandur ja sulgarmatuurina täisavaga kuulkraanid.

Nõuded kehtivad  ka juba kasutuses olevatele veemõõdusõlmedele.

Veearvestid

Veearvestid on seadmed tarbitud vee hulga (m³) mõõtmiseks. Vastavalt arvestit läbiva eeldatava vee kulu (m³/h) väärtusele,puhtusele ja temperatuurile tuleb valida õige veearvesti.
Kõik arvesteid iseloomustavad tehnilised parameetrid on Euroopas  standardiseeritud.

Esimese veearvesti paigaldab klient. Seejärel tuleb kutsuda AS Viimsi Vesi esindaja, kes plommib veemõõtja. Edaspidi korraldab vee-ettevõtja  nõuetekohast veearvestite hooldust ja taatlemist. Veearvesti suurus ja nominaalne kulu valitakse vastavalt keskmisele veetarbimisele tunnis. Ühepereelamutele paigaldatakse veearvestid DN 15 ja DN 20 vastavalt siis nominaalse kuluga 1,5 ja 2,5 m³/h. Kui klient soovib, võib täiendava filtri paigaldada peale veearvestit. Kasutusel olevates veearvestites on sees kaks sõela. Surve langusel või ummistuse korral vahetab vee-ettevõtja arvesti välja.

Kaugloetavad veearvestid

AS Viimsi Vesi on alustanud 2016 aasta jaanuarist kaugloetavate veearvestite paigaldamist. Kaugloetav arvesti paigaldatakse olemasoleva mehaanilise veearvesti asemele. Veearvesti ning selle paigaldamine on kliendile tasuta. Juhul, veemõõdusõlm vajab väljaehitust või rekonstrueerimist, tuleb see kliendil ise korraldada.

Peale arvesti vahetust ei ole veenäitude teatamine enam vajalik. Veenäidud kogutakse edaspidi vee-ettevõtte töötajate poolt ning näitude alusel väljastatakse arve. Näit loetakse veemõõtja mälust täpselt kuuvahetusel fikseeritud näidu alusel.

Kaugloetava veearvestite tootja on Taani ettevõtte Kamstrup A/S ning veemõõtjate tüüp on Multical 21. Arvestid mõõdavad ultraheli signaali abil vee kogust ja tarbimisandmeid saab koguda kauglugemise teel, kasutades selleks arvestisse sisseehitatud juhtmevaba M-Bus

Arvestil on sisseehitatud lekketuvastus, mille abil on võimalik kiiresti avastada lekkeid torustikus.

Torude külmumine

Kõige ohtlikum aeg torude külmumiseks on just ilmamuutuse aeg, kui pärast külmalainet õhutemperatuur tõuseb.

Külmumise ärahoidmiseks tuleb veetorud paigaldada allapoole maapinna külmumise piiri ehk 1,5–1,9 meetrit maapinnast.Kui see pole enam võimalik, tuleb kasutada lisasoojustust – paigaldada küttekaabel või isolatsioon. Oluline on veetoru majasisendi koht, see tuleb samuti teha külmumise piiri sügavusele. Tihti selles just eksitakse ja toru külmub nimelt selles kohas.

Lihtsaim ja ökonoomseim meetod veetorude ja -mõõdiku kaitsmiseks on küttekaabli kasutamine. See võimaldab ühtlasi likvideerida vee kondenseerumisest põhjustatud tilkumist. Küttekaabel võib olla isereguleeruv ehk kütmine toimub vaid teatud kindla temperatuurini langemise korral.

Teine võimalus on paigaldada anduriga elektrooniline termostaat. Küttekaabel tarbib elektrit vaid siis, kui selleks on vajadust. Toru soojenedes lülitab termostaat kaabli automaatselt välja. Süsteemid on keerulised ja on parem, kui neid paigaldavad professionaalid.

Toru külmudes suureneb jäätunud vee maht ning see on ohtlik just metalltorude puhul, mis võivad lõhkeda. Plastik annab vee paisumisele järele, kuid korduv jäätumine võib sedagi kahjustada.

Juba jäätunud torusi tuleb hakata sulatama. Sulatamisel tuleb metall- ja plasttorude puhul käituda erinevalt. Metalltoru või kraani on võimalik lahti sulatada madalpinge vooluallikaga (kuni 42 V), seda peaks siiski tegema spetsialist.Metalltoru  võib sulatada ka kütteelemendiga, näiteks leeklambiga. See ei anna tulemust juhul, kui külmunud koht on maja veesisendist liiga kaugel. Kuum vesi sobib samuti, kuigi ka see võib mõne aja möödudes külmuma hakata.

Plasttoru saab sulatada aurugeneraatori, kütteallika või sooja veega, kindlasti mitte lahtise tulega. Alati on soovitav kutsuda appi vastava ala spetsialistid. Iseseisval sulatamisel jälgi tule-ohutust.

PURGIMISTEENUS

Purgimislepingu sõlminud ettevõtted, omavad reovee vedajakaarti Viimsis:

Tehnip OÜ – telefon 5028713

Multivara Transport OÜ – telefon 56633900

TEHNORAJATISTE TALUMINE

Vastavalt asjaõigusseaduse rakendamise seadusele (AÕSRS) on maaomanikul õigus taotleda tasu tehnovõrkude ja –rajatiste talumise eest.

Tulenevalt AÕSRS saab kinnisasja omanik talumistasu taotleda juhul, kui seoses tehnovõrgu talumisega on seotud kitsendused (seadusjärgselt kehtestatud kinnisomandi kasutamise piirang või piirangute kompleks).

Kui kitsenduse ulatuse olemasolu ja selle suurus erineb AÕSRS lisas sätestatud eeldusest, peab kitsenduse olemasolu ja ulatuse ära tõendama kinnisasja omanik, kes tasu taotleb.

Tasu saamiseks tuleb kinnisasja omanikul esitada tehnovõrgu ja -rajatise talumise tasu taotlus. (taotlus  salvestada arvutisse või välja printida).

Vormistatud taotluse palume saata digitaalselt allkirjastatult e-postile: info@viimsivesi.ee