Foto: pixapay.com

Puhta joogivee tähtsus ja varude planeerimine kriisiolukordadeks

Puhta vee kättesaadavus kraanist tundub tänapäeval enesestmõistetav, kuid Saaremaa kolibakteri kriis tõi selgelt esile, et puhta joogivee varude planeerimine ja ettevalmistamine kriisiolukordadeks on sageli alahinnatud aspekt.

Kas olete kunagi mõelnud, milline oleks sarnase õnnetuse mõju teie perekonnale? Nagu Saaremaa juhtum näitas, võib selliste olukordade lahendamine võtta aega. Puhta vee tähtsust ei saa alahinnata. Inimkeha vajab pidevalt vett ellujäämiseks ja normaalseks funktsioneerimiseks ning kriisiolukorras, kus juurdepääs tavalisele veetarnetele võib olla piiratud või puududa, võib see muutuda kriitiliseks. Inimesed peaksid mõistma, et puhas vesi on esmavajadus ning sellest sõltub nende tervis ja heaolu.

Üldiselt soovitatakse kriisivarude planeerimisel arvestada, et inimene suudaks iseseisvalt hakkama saada vähemalt ühe nädala jooksul. Arvestades, et inimese veevajadus on 28–35 ml iga kehakaalu kilogrammi kohta, tuleks varuda joomiseks vähemalt kaks liitrit vett inimese kohta ööpäevas ning toidu valmistamiseks soovitavalt üks liiter inimese kohta ööpäevas. Osaliselt võib joogiveeks kasutada ka mineraalvett, mis sisaldab organismile vajalikke mineraale.

On oluline teada, kust kodu lähedalt vett saab. Suuremate veekatkestuste korral on Viimsis avatud autonoomsed veevõtu punktid ja elanikke teavitatakse nende asukohast. Kriisi korral võivad tekkida tõrked kanalisatsioonisüsteemidega, mis võivad takistada reovee äravoolu. Üks halvimaid asju, mis teie kodus juhtuda võib, on kanalisatsiooni üleujutus. Selliste ootamatuste kaitseks peab hoones olema paigaldatud kanalisatsiooni tagasilöögiklapid. Erilist tähelepanu tuleks pöörata sellele, et keldrites või teetasapinnast madalamal paiknevates majades oleks kõige madalam sanitaarsõlm paigutatud vähemalt 10 cm kõrgemale paisutuskõrgusest (liitumiskaevu maapinna kõrgusmärk + 10 cm). Kui teie kinnistu asub madalamal tasapinnast, tuleks veenduda, et on paigaldatud tagasilöögiklapid või ülepumplad enda kaitseks.

Tagasilöögiklappide kasutamine reovee äravoolusüsteemides võib olla kasulik kriisiolukordades või hädaolukordades. Tagasilöögiklapid on seadmed, mis võimaldavad vedeliku, näiteks reovee, liikumist ainult ühes suunas. Need on mõeldud takistamaks reovee tagasivoolu kodudesse või hoonetesse, mis võib tekkida kanalisatsioonisüsteemi ummistuse, üleujutuste või muude hädaolukordade korral.

Tagasilöögiklappide kasutamise eelised kriisiolukordades hõlmavad järgmist:

  1. Kaitse üleujutuste eest: Tagasilöögiklapid takistavad reovee tagasivoolu, mis võib tekkida üleujutuste ajal või kui kanalisatsioonisüsteem on üle koormatud. See aitab vältida reovee sattumist eluruumidesse ja hoonetesse.
  2. Hügieeni tagamine: Tagasilöögiklappide kasutamine aitab säilitada hügieenitingimusi kriisiolukordades. Kui kanalisatsioonisüsteemis tekib häire või kanalisatsioonitorustik on kahjustatud, takistavad tagasilöögiklapid saastunud vee või reovee tagasivoolu, mis võiks muidu põhjustada terviseriske.
  3. Omavara kaitse: Tagasilöögiklappide paigaldamine võimaldab hoone omanikel ja elanikel võtta meetmeid oma vara kaitseks. Need klapid aitavad vältida kahjusid ja potentsiaalseid remondivajadusi, mis võivad tekkida, kui reovesi tungib tagasi hoonetesse.

On oluline märkida, et tagasilöögiklapid tuleb korralikult paigaldada ja hooldada vastavalt tootja juhistele. Samuti tuleks kaaluda muid meetmeid, nagu tõsteseadmete või pumpade kasutamine, sõltuvalt konkreetsest hädaolukorrast või kriisiolukorrast.

Lisaks tuleks üle vaadata, et kinnistu reoveekanalisatsioonisüsteemi ei suunataks ei drenaaži ega ka sademevett (lehtrid, restkaevud jne). Lisaveed koormavad süsteeme ja suurendavad üleujutuste tekkimise riski.

Elu näitab, et kriis tabab meid alati ootamatult, ja kriisiolukorras tehakse enamasti seda, milleks ollakse valmis ja millega ollakse harjunud. Kuigi kohalik omavalitsus abistab alati elanikke, on kindel, et kui inimesed on valmis ekstreemsemateks olukordadeks, on kriisi lihtsam üle elada.

Siin on mõned soovitused, et kriis ei tabaks ootamatult:

  1. Mõelge läbi, milliseid vahendeid ja varusid vajab teie pere, et iseseisvalt ühe nädala jooksul hakkama saada. Arvestage, et kriisiolukorras võib olla piiratud võimalus kodust lahkuda, samuti võivad kauplused olla kättesaamatuks muutunud.
  2. Veenduge, et teil oleks kodus piisavas koguses joogivett, ravimeid ja toitu vähemalt seitsmeks päevaks ning hoidke neid toiduaineid pidevas ringluses. Varuge ka ühekordseid nõusid puhuks, kui veevarusid ei saa kasutada nõudepesuks.
  3. Säilitage joogivesi suletud klaas- või plastpakendis jahedas ja pimedas ruumis. Kui ostate pakendatud joogivett, jälgige säilivustähtaegu.
  4. Kui saate ette hoiatuse veekatkestuse kohta, varuge kraanivett puhtasse ja suletavasse anumasse. Jahedas ja pimedas ruumis võib seda säilitada kuni nädala.
  5. Kriisiolukorras jälgige ametlikke juhiseid, mida edastavad hädaabiteenistused ja kohalik omavalitsus.

 

0 replies

Leave a Reply

Want to join the discussion?
Feel free to contribute!

Lisa kommentaar