Seoses ühisveevärgi avariitööga Mereääre tee 48 piirkonnas on veekatkestusi homme, 25. oktoobril kell 11.00-18.00 Kaldakivi tee 6 ja Mereääre tee 30; 34 kinnistutel.
Võimaluse korral palume varuda vett tagavaraks!
Vabandame ebamugavuste pärast!
AS Viimsi Vesi annab teada, et nädalavahetusel (02.07-03.07) toimunud reovee avariiga seoses võetud merevee analüüsi tulemused on saabunud. Analüüsid kinnitavad, et reostust ei tekkinud ning vesi on suplemiseks ohutu.
Analüüsi tulemused leiate: https://viimsivesi.ee/wp-content/uploads/2021/07/Suplusvee-mikrobioloogiline-analuus.jpg
Vabandame võimalike ebamugavuste pärast!
Vee avarii kahtluse korral, palume koheselt teavitada AS-i Viimsi Vesi helistades või saates SMS-i avariinumbrile 53450240. Infotelefoni ja e-kirja teel saadetud info jõuab meieni argipäeviti ajavahemikus 8.30 -16.00.
Mida kiiremini saame infot võimalike avariide kohta seda rutem saame reageerida!
Laupäeval 3.07 kella 10.15 sai AS Viimsi Vesi Keskkonnaametilt teate, et Muuli tee 47 piirkonnas toimub reovee jooks merre. Avariimeeskond sõitis kohale ja selgus, et pumplas pump töötab poole koormusega ning veetase pumplas on tõusnud. Mingil põhjusel automaatika ei saatnud välja ühtegi häiret. Avariimeeskond lülitas käsijuhtimisel teise pumba tööle ja koheselt saadi süsteem toimima. Uurime põhjust, miks automaatika teist pumpa ei käivitanud ja ei saatnud ka nivoo tõusu häireid. Õnneks suuremahulist reostust rannas ei ole tuvastatud.
Vee avarii kahtluse korral, palume koheselt teavitada AS-i Viimsi Vesi helistades või saates SMS-i avariinumbrile 53450240. Infotelefoni ja e-kirja teel saadetud info jõuab meieni ainult argipäeviti tööpäeva ajal.
Mida kiiremini saame infot võimalike avariide kohta seda rutem saame reageerida!
Vabandame tekkinud ebameeldivuste pärast.
22.06 saatis AS Viimsi Vesi oma klientidele teate palvega loobuda kastmisest.
SMS-id saadetakse automaatselt kliendiprogrammi kaudu ning igale tarbimiskohale oli planeeritud saata 1 teade. Serveri rikke tõttu saadeti ekslikult klientidele testimiseks mõeldud teade ja seda rohkem kui ühel korral.
AS Viimsi Vesi vabandab võimalike ebameeldivuste pärast!
Häid pühi ja jätkuvalt vältige kastmist niipalju kui võimalik!
Teie Viimsi Vesi
AS Viimsi Vesi saatis oma klientidele teated palvega piirata kastmist. Sellega seoses on tekkinud elanikkonnal põhjendatud huvi veevarude kohta. Siinkohal anname ülevaate tekkinud olukorrast.
AS Viimsi Vesi ammutab vett Kambrium – Vendi põhjaveekihist. Põhjavesi on meie peamine joogiveeallikas ja piiratud ressurss. Seega on põhjavee seisukorra jälgimine ja kaitsmine äärmiselt oluline. Põhjaveevarud põhjaveemaardlates on kinnitatud joogivee kasutamiseks ning nende määramisel ei ole arvestatud vee kasutamist tehnoloogilisel või muul eesmärgil, näiteks kastmisveena. Keskkonnaministeeriumi põhjaveekomisjon on määranud maksimaalse veevõtu Viimsis. Lubatud kogus on määratud põhjalike uurimuste tulemusena ning kinnitatud kuni 31.12.2042. a (https://www.envir.ee/sites/default/files/komisjoni_protokoll_nr_148.pdf). Lubatud koguse ületamisel hakkab vees suurenema soolsuse sisaldus. Seega ei ole oluline, mis on puurkaevu pumpade võimsus või kui palju on puurkaeve rajatud, siinselt territooriumilt ei ole lubatud võtta rohkem vett ööpäevas.
Tavatarbimise juures on keskmine veetarbimine ca 3200-3500 m3 ööpäevas. Sellise tarbimise juures on tagatud vajalik teenuse kvaliteet kõikides piirkondades. Probleemi ei tekitaks ka minimaalne mõistlikkuse piires taimede kastmine. Soovitame vajadusel kasta hommikul vara või õhtul hilja. Päevane kastmine ei anna tulemust, kuna päikese ja suure soojaga vesi aurustub kohe ära. Ööpäevased tarbimised on suure soojaga kasvanud ca 50 % ning rohkelt võtavad vett ööpäevaringsed niisutussüsteemid. Mitmel päeval järjest on tarbimine suurem lubatud vee ammutamise kogusest, siis ei täitu ka veepuhastusjaama reservuaarid. Paraku on Viimsis hulganisti kinnistuid, kes ühes kuus kasutavad koguni mitusada (!) kuupmeetrit puhast joogivett muru kastmisele. On selge, et selline tarbijakäitumine olukorras, kus mitmed Euroopa linnad kuiva ja kuuma ilma tõttu on keelanud kastmise täielikult, ei saa mitte kuidagi olla aktsepteeritav. Igale kinnistule on ühisveevärgiga liitudes väljastatud tehnilised tingimused, kus on ka märgitud maksimaalne veetarbimine ööpäevas, neist lähtudes ei esineks ka probleeme.
AS Viimsi Vesi tegeleb igapäevaselt selle nimel, et leida lisaressurssi veevarustuse tagamiseks ka edaspidi, kuid see ei saa olla eesmärgiks tagamaks ebamõistlikus koguses kastmisvee hulk. Isegi kui me suudaks tagada nii suures mahus kastmisvett, siis tuleb arvestada, et meie kliimas on kastmine ikkagi suuresti ajutine/lühiajaline nähtus. Nii suures mahus süsteemide laiendamine tooks kaasa väga suuri investeeringuid. Lisaks väljaspool kastmisperioodi tarbimine väheneks ja vesi jääks torudes seisma ja läheks vanaks. Oluline on suunata elanikke mõistma ja järgima joogivee säästliku kasutamise põhimõtteid.
Kõik vee-ettevõtted annavad oma panuse säästvale veeressursi tarbimisele läbi loodusvara kasutamise tasude ning investeeringute kaasaegsetesse vee- ja kanalisatsioonisüsteemidesse. Vee- ja kanalisatsiooniteenust osutavatele ettevõtetele on õigusaktidega kehtestatud suunised ja kohustused keskkonnaeesmärkide saavutamiseks, mille hulka kuulub ka tõhusa ja säästva veekasutuse edendamine.
Kodanike panus veekasutuse säästmisesse toimub mõistliku ja säästva vee tarbimise kaudu. Joogivee kasutamine kastmisveena on kindlasti ebamõistlik ja antud loodusressurssi mittesäästev. Selleks on olemas mitmed säästvamad moodused, millest üks on vihmavee kogumine.
Hoidkem ja kaitskem meie kallist ja elutähtsat loodusvara!
Eesti Vee-ettevõtete Liidu pressiteade
Eesti Vee-ettevõtete Liit palub loobuda joogivee kasutamisest kastmisveena. Oluline on kastmist vältida hommikustel ja õhtustel tundidel, kui kodune veetarbimine on suurem.
Soojad ja päikesepaistelised ilmad rõõmustavad meid, kuid toovad endaga kaasa ka uued mured – taimed närtsivad, muru kolletub ja krõbiseb jalge all, tahaks peita ennast külmavee basseini. Praegune kuumalaine on järsult suurendanud veetarbimist, mis on piirkonniti juba tekitanud tõsiseid probleeme veesurvega. Eestis on täna piirkondi, kus veevarustus on ülekoormuse tõttu korduvalt katkenud, sest vett kasutatakse rohkem kui puurkaevud ja veetöötlusseadmed toota jõuavad.
Eesti Vee-ettevõtete Liidu tegevjuhi Pille Aarma sõnul on oluline märkida, et vee-ettevõtted peavad kinni pidama neile Keskkonnaministeeriumi poolt kehtestatud mahust. Ette antud limiite ei tohi ületada, sest need tuginevad teaduslikele uuringutele ja ületamise korral võib kogu piirkonna põhjavee kasutamine joogiveena osutuda edaspidi võimatuks. Ühisveevärgi süsteemide ehitamisel on arvestatud nende limiitidega ja esmatähtis on kõigile elanikele tagada puhas joogivesi.
Mitmed vee-ettevõtted on juba palunud oma klientidelt mõistvat suhtumist. Täna ja lähipäevil on vaja hoolikalt jälgida ühisveevärgist vee tarbimist! Suureks abiks on, kui kastmist välditakse ajavahemikel 7:00-10:00 ja 18:00-23:00, sest nendel kellaaegadel tarbitakse ühisveevärgi vett kõige enam. Tasub ka mõelda, kuidas kastmiseks vajaminevat vett tulevikuks varuda, võib-olla soetada vastavad mahutid.
Lisainfo:
Pille Aarma
EVEL tegevdirektor
telefon: +372 55 466 71
e-post: pille.aarma@evel.ee
Irina Vahtra
EVEL kommunikatsioonijuht
telefon: +372 5648 3211
e-post: irina.vahtra@evel.ee
Lp Klient!
Seoses kuivade ilmadega on järsult suurenenud vee tarbimine Viimsis. Põhjusel, et suurenenud vee tarbimine tingib paljudes majapidamistes vee surve langust, siis AS Viimsi Vesi palub mitte kasta ajavahemikel 07.00-10.00 ja 18.00-23.00.
Täname mõistva suhtumise eest!
Eesti Vee-ettevõtete Liidu pressiteade
22. veebruar 2021. a
Piirangud ja reeglid on juba ära tüüdanud, kuid Eesti Vee-ettevõtete Liit juhib siiski tähelepanu veel ühele reeglile: wc-poti kasutamise reegel – lase potist alla ainult seda, mis sinna kuulub!
Ühiskanalisatsiooni kasutatakse liialt sageli prügikastina. Olmejäätmete kogus, mis jõuab reoveepuhastisse, on murettekitavalt suur. Ummistused torustikes ja tõrked pumpade töös on muutunud sagedaseks. Selliste probleemide lahendamine on vee-ettevõtete jaoks oluline raha- ja ajakulu, mis kajastub veeteenuse hinnas. Ei ole harvad ka olukorrad, kus ühe inimese hoolimatu käitumine põhjustab teise inimese korterisisustuse hävinemise. Sellistele probleemidele on olemas väga lihtne lahendus: ärge kasutage wc-potti prügikastina!
„Arvame, et meie tualeti kasutamise kultuur on, võrreldes paljude teiste riikidega, kaugele arenenud, kuid tegelikult see nii ei ole. On uskumatu, kui loomingulised võivad inimesed olla jäätmetest vabanemisel. Lisaks kogemata potti sattunud asjadele, nagu telefonid, ehted, võtmed, mänguasjad jms, peetakse sageli normaalseks vabaneda sel teel ka hügieenitoodetest, toidujäätmetest, suitsukonidest, põrandapesulappidest, aga ka riietest ja meditsiinivahenditest, nagu maskid, süstlad ja ravimite pakendid. Potist ei tohi veega alla lasta ka WC-poti külge kinnitatavaid plastikust värskendajaid, sest enamasti on tegu vees mitte lahustuvate toodetega. Nimekiri on väga pikk.“ selgitab olukorda Eesti Vee-ettevõtete Liidu tegevjuht Pille Aarma.
Pille Aarma sõnul küsitakse sageli, miks ei või toidujäätmeid WC-potti visata, tegemist on ju biolaguneva materjaliga? Vastus on lihtne: toidujäätmed sisaldavad sageli õli ja rasva, mis ladestub torustiku seinale. Sinna jäävad omakorda kinni muud ained ja tahked osakesed ning tulemuseks on suur, enamuses rasvast koosnev klomp, mis takistab reovee liikumist puhastisse. Toidujäätmed, nagu näiteks kohvipuru, kartulikoored, marjad jms, ei lahustu ja võivad samuti tekitada suuri ummistusi.
Kõige odavam ja keskkonnasäästlikum on alati probleemi ennetamine – käitu vastutustundlikult ja pea meeles: WC-pott pole prügikast!
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) ootab Viimsi Valla elanikke toetust taotlema ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumiseks ja reoveemahuti paigaldamiseks. Toetust saavad taotleda need, kelle majapidamine jääb keskkonnaministri kinnitatud reoveekogumisalale.
Viimsi Vallast oodatakse taotlusi esitama Haabneeme ja Viimsi aleviku, Kelvingi, Laiaküla, Leppneeme, Lubja, Metsakasti, Miiduranna, Muuga, Pringi, Pärnamäe, Püünsi, Randvere, Rohuneeme, Tammneeme ja Äigrumäe küla elanikke. Toetuse saamist saab kontrollida KIKi kodulehel olevast otsingumootorist. Tänaseks on Viimsist saanud positiivse otsuse 66 kinnistu omanikku kogusummas 182 968 eurot.
Kes saab toetust taotleda?
Toetust saavad taotleda kinnistusraamatusse kantud kinnisasja või hoonestusõiguse füüsilisest isikust omanik, ühisomanik või kaasomanik. Oluline on silmas pidada, et taotlejale kuuluva kinnisasja või hoonestusõiguse ühis- või kaasomanik ei tohi olla juriidiline isik.
Milleks toetust antakse?
Elamu ühendamiseks ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooniga või kogumismahuti rajamiseks või ümberehitamiseks. Kogumismahutitele saab toetust küsida piirkondadesse, kus puudub ühiskanalisatsioon ning kus on teada, et seda lähima viie aasta jooksul ei rajata.
Milleks toetust ei anta?
Toetust ei anta elamusiseste torustike ehitustööde, sh veemõõdusõlmede rajamiseks, varasemalt teostatud tööde rahastamiseks, hoonestamata kinnistule torustiku rajamiseks ning pärast 21. maid 2018 ehitatud elamutega kinnistule vee- ja kanalisatsioonitorustiku või kogumismahuti rajamiseks.
Kui suur on toetus?
Toetuse suurus lähtub sarnaste ehitustööde keskmisest maksumusest ning sõltub rajatava torustiku pikkusest. Toetuste summad jäävad vahemikku 1132-3792 eurot. Vooru eelarve on 17 miljonit eurot, millest tänaseks oleme eelnevate rahastusotsusega katnud ca 10,8 miljonit eurot. Taotlusi võtame vastu kuni eelarve täitumiseni.
Kuidas ja kust alustada?
Esmalt soovitame pöörduda vee-ettevõtte poole, kes väljastab kinnistule liitumistingimused, mis on omakorda aluseks liitumisprojekti koostamiseks. Pärast seda saab esitada taotluse KIKi. Seda on võimalik teha nii elektrooniliselt E-toetuse keskkonnas, saates taotluse e-kirjaga (info@kik.ee) või Tallinna kontoris koha peal (palume eelnevalt aeg kokku leppida telefonil 6 274 171). Ehitustöödega tohib alustada pärast taotluse rahuldamist KIKi poolt. Kavandatud tegevused tuleb ellu viia kuue kuu jooksul pärast positiivse otsuse saamist. Liitumine on lõpuni viidud, kui on välja ehitatud torustikud, koostatud teostusjoonis ja sõlmitud vee-ettevõtjaga teenusleping.
Täpsed tingimused, juhised ja korduma kippuvad küsimused leiab KIKi kodulehelt. Toetust jagatakse Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi vahenditest ning toetuse töötas välja Keskkonnaministeerium.
Lisainfo: KIKi projektikoordinaator Kadri Haamer (kadri.haamer@kik.ee, 6 274 183).
Eesti Vee-ettevõtete Liidu (EVEL) pressiteade
8. mai 2020. a
Kui vesi on torustikes pikalt seisnud või tarbimine on olnud väike, siis on oht, et vesi ei vastata enam joogivee nõuetele. Seetõttu tuletame kinnistuomanikele meelde, et vajadusel tuleks läbi viia torustiku hooldusprotseduurid või põhjalikum loputamine enne asutuse taasavamist.
Joogivesi on elus vesi, seal on alati teatud hulk mikroorganisme, mis võivad soodsatel tingimistel kasvama hakata. Pikaajaline seismine torustikes on just üheks selliseks soodsaks tingimuseks. Mikroorganismide liigne kogus joogivees võib selle kvaliteeti muuta ja halvemal juhul omada mõju ka inimeste tervisele.
Paljud ettevõtted, koolid, lasteaiad, hotellid, kaubanduskeskused, spordisaalid jne on COVID-19 viirusest tingitud eriolukorra tõttu olnud pikalt suletud, mistõttu vee tarbimine neis kohtades on peatunud või olnud väga madal. Kui hooned võetakse uuesti kasutusele, siis on vajalik taastada ka joogivee kvaliteet. Selleks piisab tavaliselt kraanide avamisest, et torustikes seisma jäänud vesi saaks välja voolata ja asenduda uue puhta joogiveega. Kraane tuleks avada ükshaaval. Esmalt kraan, mis asub hoonesse sisenevale veetrassile kõige lähemal. Seejärel liikuda kraanide avamisel edasi kaugeimasse punkti. Igal kraani avamisel tuleks lasta veel voolata niikaua kuni vesi on selge ja külm, st saavutanud veevõrgu temperatuuri.
Unustada ei tohiks soojaveeboilereid, veefiltreid, -pehmendajaid, dušši segisteid, tualette vms. Need tuleks üle kontrollida, ettevaatlikult loputada puhta veega ja veenduda, et seadmed töötavad õigesti, vastavalt tootja kasutusjuhendis kirjeldatule.
Vajadusel küsige nõu kohalikult vee-ettevõttelt või paluge abi spetsialistidelt, torustike pesuga tegelevatelt ettevõtetelt, et tagada joogivee kvaliteet pärast pikemat pausi.
