Wc-poti kasutamise reegel – lase potist alla ainult seda, mis sinna kuulub!

Eesti Vee-ettevõtete Liidu pressiteade
22. veebruar 2021. a

Piirangud ja reeglid on juba ära tüüdanud, kuid Eesti Vee-ettevõtete Liit juhib siiski tähelepanu veel ühele reeglile: wc-poti kasutamise reegel – lase potist alla ainult seda, mis sinna kuulub!

Ühiskanalisatsiooni kasutatakse liialt sageli prügikastina. Olmejäätmete kogus, mis jõuab reoveepuhastisse, on murettekitavalt suur. Ummistused torustikes ja tõrked pumpade töös on muutunud sagedaseks. Selliste probleemide lahendamine on vee-ettevõtete jaoks oluline raha- ja ajakulu, mis kajastub veeteenuse hinnas. Ei ole harvad ka olukorrad, kus ühe inimese hoolimatu käitumine põhjustab teise inimese korterisisustuse hävinemise. Sellistele probleemidele on olemas väga lihtne lahendus: ärge kasutage wc-potti prügikastina!

„Arvame, et meie tualeti kasutamise kultuur on, võrreldes paljude teiste riikidega, kaugele arenenud, kuid tegelikult see nii ei ole. On uskumatu, kui loomingulised võivad inimesed olla jäätmetest vabanemisel. Lisaks kogemata potti sattunud asjadele, nagu telefonid, ehted, võtmed, mänguasjad jms, peetakse sageli normaalseks vabaneda sel teel ka hügieenitoodetest, toidujäätmetest, suitsukonidest, põrandapesulappidest, aga ka riietest ja meditsiinivahenditest, nagu maskid, süstlad ja ravimite pakendid. Potist ei tohi veega alla lasta ka WC-poti külge kinnitatavaid plastikust värskendajaid, sest enamasti on tegu vees mitte lahustuvate toodetega. Nimekiri on väga pikk.“ selgitab olukorda Eesti Vee-ettevõtete Liidu tegevjuht Pille Aarma.

 

Pille Aarma sõnul küsitakse sageli, miks ei või toidujäätmeid WC-potti visata, tegemist on ju biolaguneva materjaliga? Vastus on lihtne: toidujäätmed sisaldavad sageli õli ja rasva, mis ladestub torustiku seinale. Sinna jäävad omakorda kinni muud ained ja tahked osakesed ning tulemuseks on suur, enamuses rasvast koosnev klomp, mis takistab reovee liikumist puhastisse. Toidujäätmed, nagu näiteks kohvipuru, kartulikoored, marjad jms, ei lahustu ja võivad samuti tekitada suuri ummistusi.

Kõige odavam ja keskkonnasäästlikum on alati probleemi ennetamine – käitu vastutustundlikult ja pea meeles: WC-pott pole prügikast!

Foto: Pixabay.com

Viimsi Valla elanikud saavad toetust vee- ja kanalisatsioonitaristu rajamiseks

Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) ootab Viimsi Valla elanikke toetust taotlema ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumiseks ja reoveemahuti paigaldamiseks. Toetust saavad taotleda need, kelle majapidamine jääb keskkonnaministri kinnitatud reoveekogumisalale.

Viimsi Vallast oodatakse taotlusi esitama Haabneeme ja Viimsi aleviku, Kelvingi, Laiaküla, Leppneeme, Lubja, Metsakasti, Miiduranna, Muuga, Pringi, Pärnamäe, Püünsi, Randvere, Rohuneeme, Tammneeme ja Äigrumäe küla elanikke. Toetuse saamist saab kontrollida KIKi kodulehel olevast otsingumootorist. Tänaseks on Viimsist saanud positiivse otsuse 66 kinnistu omanikku kogusummas 182 968 eurot.

Kes saab toetust taotleda?
Toetust saavad taotleda kinnistusraamatusse kantud kinnisasja või hoonestusõiguse füüsilisest isikust omanik, ühisomanik või kaasomanik. Oluline on silmas pidada, et taotlejale kuuluva kinnisasja või hoonestusõiguse ühis- või kaasomanik ei tohi olla juriidiline isik.

Milleks toetust antakse?
Elamu ühendamiseks ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooniga või kogumismahuti rajamiseks või ümberehitamiseks. Kogumismahutitele saab toetust küsida piirkondadesse, kus puudub ühiskanalisatsioon ning kus on teada, et seda lähima viie aasta jooksul ei rajata.

Milleks toetust ei anta?
Toetust ei anta elamusiseste torustike ehitustööde, sh veemõõdusõlmede rajamiseks, varasemalt teostatud tööde rahastamiseks, hoonestamata kinnistule torustiku rajamiseks ning pärast 21. maid 2018 ehitatud elamutega kinnistule vee- ja kanalisatsioonitorustiku või kogumismahuti rajamiseks.

Kui suur on toetus?
Toetuse suurus lähtub sarnaste ehitustööde keskmisest maksumusest ning sõltub rajatava torustiku pikkusest. Toetuste summad jäävad vahemikku 1132-3792 eurot. Vooru eelarve on 17 miljonit eurot, millest tänaseks oleme eelnevate rahastusotsusega katnud ca 10,8 miljonit eurot. Taotlusi võtame vastu kuni eelarve täitumiseni.

Kuidas ja kust alustada?
Esmalt soovitame pöörduda vee-ettevõtte poole, kes väljastab kinnistule liitumistingimused, mis on omakorda aluseks liitumisprojekti koostamiseks. Pärast seda saab esitada taotluse KIKi. Seda on võimalik teha nii elektrooniliselt E-toetuse keskkonnas, saates taotluse e-kirjaga (info@kik.ee) või Tallinna kontoris koha peal (palume eelnevalt aeg kokku leppida telefonil 6 274 171). Ehitustöödega tohib alustada pärast taotluse rahuldamist KIKi poolt. Kavandatud tegevused tuleb ellu viia kuue kuu jooksul pärast positiivse otsuse saamist. Liitumine on lõpuni viidud, kui on välja ehitatud torustikud, koostatud teostusjoonis ja sõlmitud vee-ettevõtjaga teenusleping.

Täpsed tingimused, juhised ja korduma kippuvad küsimused leiab KIKi kodulehelt. Toetust jagatakse Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi vahenditest ning toetuse töötas välja Keskkonnaministeerium.

Lisainfo: KIKi projektikoordinaator Kadri Haamer (kadri.haamer@kik.ee, 6 274 183).

Piirangute vähendamisega seoses juhib Eesti Vee-ettevõtete Liit kinnistuomanike tähelepanu vajadusele taastada joogivee kvaliteet

Eesti Vee-ettevõtete Liidu (EVEL) pressiteade

8. mai 2020. a

Kui vesi on torustikes pikalt seisnud või tarbimine on olnud väike, siis on oht, et vesi ei vastata enam joogivee nõuetele. Seetõttu tuletame kinnistuomanikele meelde, et vajadusel tuleks läbi viia torustiku hooldusprotseduurid või põhjalikum loputamine enne asutuse taasavamist.

Joogivesi on elus vesi, seal on alati teatud hulk mikroorganisme, mis võivad soodsatel tingimistel kasvama hakata. Pikaajaline seismine torustikes on just üheks selliseks soodsaks tingimuseks. Mikroorganismide liigne kogus joogivees võib selle kvaliteeti muuta ja halvemal juhul omada mõju ka inimeste tervisele.

Paljud ettevõtted, koolid, lasteaiad, hotellid, kaubanduskeskused, spordisaalid jne on COVID-19 viirusest tingitud eriolukorra tõttu olnud pikalt suletud, mistõttu vee tarbimine neis kohtades on peatunud või olnud väga madal. Kui hooned võetakse uuesti kasutusele, siis on vajalik taastada ka joogivee kvaliteet. Selleks piisab tavaliselt kraanide avamisest, et torustikes seisma jäänud vesi saaks välja voolata ja asenduda uue puhta joogiveega. Kraane tuleks avada ükshaaval. Esmalt kraan, mis asub hoonesse sisenevale veetrassile kõige lähemal. Seejärel liikuda kraanide avamisel edasi kaugeimasse punkti. Igal kraani avamisel tuleks lasta veel voolata niikaua kuni vesi on selge ja külm, st saavutanud veevõrgu temperatuuri.

Unustada ei tohiks soojaveeboilereid,  veefiltreid, -pehmendajaid, dušši segisteid, tualette  vms. Need tuleks üle  kontrollida, ettevaatlikult loputada puhta veega ja veenduda, et seadmed töötavad õigesti, vastavalt tootja kasutusjuhendis kirjeldatule.

Vajadusel küsige nõu kohalikult vee-ettevõttelt või paluge abi spetsialistidelt, torustike pesuga tegelevatelt ettevõtetelt, et tagada joogivee kvaliteet pärast pikemat pausi.

Kriisi ajal on inimesed hakanud rohkem viskama kanalisatsiooni asju, mida ei tohiks sinna visata nt niisked salvrätid jm prügi, mis tekitavad ummistusi torustikes. Sarnase probleemiga on hädas mitmed Euroopa riigid.