Viimsi joogiveepuudusele on lahendus

Aastaid on räägitud, kuidas joogivett Viimsi vallas ei jätku ja seda on isegi kasutatud põhjendusena Viimsi arendusprojektide pidurdamiseks. Eriti teravalt tõstatub teema  kuuma ja kuiva suvega, kui sademeid napib ja veetase kaevudes alaneb. Suvisel ajal on Viimsis olnud korduvalt avalikke pöördumisi palvega piirata veekasutust, hoidudes peamiselt joogivee kasutamisest kastmiseks, sest vastasel juhul ähvardab inimesi joogiveepuudus. 

Kummastav on see, et enamik inimesi ei anna endale aru, et joomiseks leiab meie joogiveest kasutust väga väike osa. Miskipärast oleme me sedavõrd mugavad ja ära harjunud heaolu ning hüvedega, et me ei vaevu mõtlema ning analüüsima asju, mis tunduvad meile iseenesest mõistetavatena. Hinnanguliselt 50–70% joogiveest leiab kasutust tehnilise veena ja see on väga kurvaks tegev fakt. Me raiskame oma looduslikku ressurssi ja inimeste ning looduse eluks hädavajalikku puhast vett ilmaenese teadmata.

Tegelikkus on selline, et meil on Viimsis 2/3 joogivett üle st meil on märkimisväärne joogivee ülejääk ehk reserv. Joogivee puuduse probleem seisneb sisuliselt selles, et kahjuks läheb enamus meie joogiveest lihtsalt otse tualettpotist alla ja suvisel ajal kastetakse sellega „muru“. Joogivett on Viimsis tegelikult piisavalt, lihtsalt raiskame seda mõttetutes kohtades.

Ideaalne viis mahu suurendamiseks on joogivee väärkasutus tehnilise veena. Minu teada levitatakse isegi lugusid, et kui vee liikumine torustikus ei ole piisavalt kiire ehk vee tarbimine ei ole piisavalt suur majapidamises, siis võib vesi torustikus seistes roiskuda ja põhjustada tervisehädasid ja kannatusi. Ühesõnaga tuleb palju tarbida, et vältida ebameeldivusi. Kui see tõesti nii oleks, siis peaksid peale suvepuhkust kodudesse naasnud inimesed kõik kohe haigeks jääma, sest vahel on elanikel suviti mitu kuud vee tarbimine ümmargune null ja vesi torudes pikalt seisnud. Pigem on vähese veeliikumise puhul torudes varitseva ohu esiletoomise puhul tegu eksitava teavitusega.

Et mitte piirduda umbmäärase jutuga, siis üks konkreetne näide. Viimsi vallas Pärnamäe tee 190 asub ärihoone. Kolmekorruselise büroohoone vee tarbimine 2022. aastal oli kokku 10 000 liitrit. Hoonel on ehitatud sademe vee kogumise ja selle kasutamise süsteem, mille mahud ka mõõdikuga mõõdetavad. Tulemus on üsna rabav. 10 000 liitrist tarbitud veest läks 8000 liitrit otse tualettpoti loputusteks ja vaid 2000 liitrit leidis kasutust joogiveena ehk jutumärkides „kohvi“ keetmisel (nõude- ja kätepesu, kohvimasin). Siit ka konkreetne kokkuvõte: büroos läheb 80% joogiveest täiesti raisku ja väärkasutusse ehk 4/5 joogiveest tarbitakse ära tehnilise veena, milleks sobib suurpäraselt ka sademevesi, mida Eestis sajab taevast alla suurtes kogustes septembrist juunini.

Näitena toodud ärimajas on õnneks asjad hästi. 8000 liitrit ühe korruse büroo loputusvett on olnud sademevesi. Vihmavesi kogutakse katuselt läbi filtri maalausesse mahutisse ja pumbatakse sealt läbi eraldiseisva torustiku loputuskastidesse. Maja tervikuna säästis 2022. aastal Viimsi valla elanike jaoks 41 600 liitrit joogivett – täpselt nii suur oli kogu maja poolt kasutatud sademevee kogus, mis tavaolukorras tuleks kõik joogivee trassist.

Korterelamutes ja eramajades on vee kasutuse vahekord joogivee ja tehnilise vee vahel tõenäoliselt natuke rohkem õige otstarbe (toidutegemine, nõude pesu jne) kasuks. Seda muidugi eeldusel, et trassist tulevat joogivett ei kasutata suurtes kogustes aia ja muru kastmiseks, autode pesemiseks jms. Igatahes on ka eramute ning korterelamute puhul umbes 50% joogiveest väärkasutatud ja läheb samuti suures osas tualettpottide loputamiseks.

Millised on lahendused?
Viimsi joogivee kriisist on selge väljapääs! Tuleb välja ehitada sademevee kogumise mahutid ärihoonetele, korterelamutele ja eramutele. Tõenäoliselt on parim lahendus asjale läheneda suuremahulisemalt ja ehitada kogumis-, filtreerimis- ja taaskasutuslahendused lausa küladele ja suurematele piirkondade kaupa.

Nendest mahutitest ning välja ehitatud süsteemidest saab vett nii loputus- kui ka kastmissüsteemide tarbeks. Taanis ja Hollandis kasutavad paljud majapidamised filtreeritud sademevett ka pesupesemiseks ja duši all käimiseks. Juba ammustest aegadest on teada, et nn “pehme“ vihmavesi peseb pesu paremini kui kare mineraalide rohke kaevu- või trassivesi.

Suure efekti annab joogivee kokkuhoiu mõttes kindlasti koolide ja lasteaedade tualettide loputuskastide üleviimine sademeveele. Mida suurem on hoones inimeste (õpilaste) kontsentratsioon, seda suurem on tualettide kasutus ja selleks kuluva vee hulk. Väga ebamõistlik on raisata suurtes kogustes joogivett tualettides.

Kui kunagi võetakse vastu otsus, et edaspidi peavad kõik uusarendused välja ehitama sademevee kogumise ja taaskasutuse süsteemid ning alustatakse järkjärgult ka vanade korterelamute ning külade üleviimist sademeveega tualettpottide loputusele, siis lähemate aastakümnete jooksul joogiveepuudust meil Viimsis ei ole ega tule.

Jaanus Lember
biokeemik (TRÜ), Aariber OÜ ja Lubtec OÜ juhatuse liige

KOMMENTAAR
Julgustame sademevett taaskasutama
Alar Mik, abivallavanem: Mul on heameel lugeda artiklis tehtud üleskutset võtta kasutusele rohkem sademevett ja rakendada sellega seotud säästlikke lahendusi. Viimsi vald on koostanud mitu juhist sademevee kasutamise suurendamiseks, neist viimane oli LIFE projekti ligi 220-leheküljeline käsiraamat. Viimsis on loodud ka näidistaristut – vihmapeenrad, viibetiigid, erinevad rohekatted. Jaanus Lemberi kirjeldatud ärihoone sademevee taaskasutussüsteem on täiendav näide selles valdkonnas. Oleme valla poolt koostanud sademevee eeskirja ja juba paaril aastal seadnud nii uutele planeeringutele kui ka uusehitistele nõudeid sademevee kogumiseks/kasutamiseks. Üks asi on hoonevälised lahendused ja hoopis teine teema on rajada ka hoonesiseseid süsteeme.

Viimsis on ainuüksi eluhooneid ligikaudu 5200 – kõigile olemasolevatele hoonetele sademevee kogumislahenduste ehitamine oleks keeruline ning väga kulukas, lisaks ei saa vald omanikele sellist kohustust panna. Vald saab seada tingimusi ainult uute hoonete planeerimiseks ja ehitamiseks.

Kindlasti saavad uue üldplaneeringuga ja ka arengustrateegiaga enam fookusesse sellised süsteemid ja nõuded sademevee enamaks kasutamiseks. Miks mitte tulevikus teatud piirkondadesse luuagi terved näidisärilinnakud kui säästlike lahenduste näidispiirkond? Loodetavasti inspireerib see artikkel ka mõne olemasoleva hoone omanikku katsetama sademevee taaskasutamist.