Uus määrus suunab keskkonda ja põhjavett säästma ning sellega seoses lõpetatakse eraldi kasmisvee mõõtmine!
Mis on uus?
Võrreldes varasema määrusega on lisatud mitmed täpsustavad sätted. Täpsustatud on näiteks, et ühisveevärgist ja -kanalisatsioonist toimub teenuse osutamine ainult vee-ettevõtja poolt, kelle kohustuseks on korras hoida ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni taristu. Samuti on rõhutatud seda, et teenuse tarbimine saab toimuda üksnes vee-ettevõtjaga sõlmitud teenuslepingu alusel.
Veemõõdusõlme puudutav osa on viidud detailsemaks. Näiteks on selgelt fikseeritud see, et liitumispunkti ja veemõõdusõlme vaheline veetorustik tuleb rajada keevisliitmikega. Viidatud sätte eesmärgiks on vältida keermikliitmike kasutamist ja seeläbi vee kõrvalejuhtimist enne veemõõdusõlme, mida kontrollimisel sageli tuvastati ning liitmikena kasutati ka materjale, mis ei ole mõeldud pinnasesse paigaldamiseks
Uus määrus annab vee-ettevõtjale veel ühe lisavõimalus teenuse peatamiseks. Selleks on olukord, kus veemõõdusõlm ei vasta vee-ettevõtja poolt esitatud nõuetele või tarbija ei luba veemõõdusõlme kontrollida. Kuna teenuse mõõtmine toimub veemõõdusõlmes asuva veemõõtja vahendusel, on veemõõtjale ligipääsu piiramist või nõuetele mittevastavat veemõõdusõlme peetud rikkumiseks, mille esinemisel tuleb anda vee-ettevõtjale õigus teenuse osutamise peatamiseks, kuna puudub kontrolli võimalus teenuse mahu üle.
Seni määruses olnud alternatiivne võimalus, kus veearvesti puudumisel määratakse vee hulk 10 m3 ühe inimese kohta kuus on välja jäetud. Lähtutud on seadusest tulenevast põhimõttest, et tarbitava vee mõõtmine peab toimuma veemõõtjaga. Ainsaks alternatiiviks on sätestatud arvestusmetoodika veearvesti rikke korral kuni uue veearvesti paigaldamiseni. Sellisel juhul lähtutakse veearvesti rikkele eelnenud perioodi keskmisest tarbimisest.
Kastmisvee eraldi arvestamine kaob
Põhjavesi on meie peamine joogiveeallikas, mis ei ole ammendamatu ressurss ja selle intensiivne kasutamine eelkõige mereäärsetes piirkondades võib põhjustada depressioonilehtri, mille kõige äärmuslikumaks tagajärjeks võib olla merevee sattumine põhjavette. Sellist riski on vähendatud läbi piirkondlike tarbeveevarude määramise keskkonnaministri käskkirjaga, mis omakorda tugineb vastavale uuringule ja ekspertiisile ning lubatud koguste määramisel ei ole arvestatud vee kasutamist tehnoloogilisel või muul eesmärgil, näiteks kastmiseveena.
Samadel põhjustel lõpetas kastmisvee eraldi arvestamise 2018. aastal Harku vald ning sama plaanib teha ka Rae.
Kuival perioodil on ka Viimsis tekkinud probleem ööpäevaste kogustega, kui mitmel järjestikusel päeval on tarbimine ületanud 40-50% tavatarbimist. Keskkonnaministeeriumi põhjaveekomisjon on määranud, et päevas lubatud maksimaalne veevõtt Viimsis on 4500 m3 ööpäevas, millest AS-le Viimsi Vesi on eraldatud 3958 m3 /ööp. Tavatarbimise juures on keskmine veetarbimine ca 3200-3500 m3 ööpäevas. Sellise tarbimise juures on tagatud vajalik teenuse kvaliteet kõikides piirkondades.
AS Viimsi Vesi on eelnevalt lootnud klientide mõistvale suhtumisele kuival perioodil ning palunud kastmist piirata. Siiski kasutatakse rohkelt niisutussüsteeme ja tarbimine suvisel perioodil suureneb. Tagajärjeks on langenud veesurve, mis põhjustab ebameeldivusi neil tarbijatel, kes soovivad vett kasutada olmeotstarbel.
Esmatähtis on joogi- ja tarbevee tagamine ning kastmisvee eraldi arvestamise lõpetamisel soovitakse piirata massilist niisutussüsteemide kasutamist ning panna tarbijaid käituma keskkonnasäästlikumalt. Kastmiseks soovitatakse koguda ning kasutada sademevett, mille puhul kanalisatsiooni eest tasuda ei tule. Sademevee kogumise terviklahendusi pakuvad Eestis mitmed ettevõtted
AS Viimsi Vesi võtab eeliste perioodi kastmisvee arvesti näite vastu kuni 31.01.2020
Veel olulist, mida peab teadma
Ø Tarbija peab oma kuludega rajama tarbimiskoha veevärgi (sh veemõõdusõlme) ja kanalisatsiooni vastavalt vee-ettevõtja poolt nõutud rajatiste tüübile, tagama tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni korrasoleku ning vastavuse vee-ettevõtja tingimustele, normidele ja nõuetele ning eeskirjale ning tagama neile ligipääsu
Ø Veemõõtja tüübi valib vee-ettevõtja, veemõõtja peab vastama Eestis kehtivatele standarditele. See on oluline, et kõik veearvestid oleks ühtse süsteemi osad
Ø Ühiskanalisatsiooni ärajuhitava reovee kogus võrdsustatakse ühisveevärgist tarvitatud vee kogusega. Kui tarbija saab kogu vee või osa sellest muudest veeallikatest kui ühisveevärk, näiteks aiandusühistu, määratakse ühiskanalisatsiooni ärajuhitud vee kogus reovee arvestiga (mille klient võib ise paigaldada) või võrdsustatakse kõigist veeallikatest kokku tarvitatud veega, kui vee-ettevõtja loeb selle mõõtmist usaldusväärseks ja ei eelda muu vee ülemäärast sattumist kanalisatsiooni. Kõik reovee mõõdusõlme või muudest veeallikatest tarvitatud vee mõõdusõlmede ehitamise ja hooldusega seotud kulud s.h. mõõteseadme soetamise kulud kannab tarbija.
Ø Tarbimiskohas tarbitav vesi peab üldjuhul tulema ühe veemõõdusõlme kaudu. Enam kui ühe veemõõdusõlme rajamine tarbimiskohas ühisveevärgist vee võtmiseks võib toimuda üksnes erandina vee-ettevõtja loal kirjaliku kokkuleppe alusel ning lisaarvestitega seotud kulud kannab klient.
Ø Pinnase ning drenaaživee juhtimine kanalisatsiooni ei ole lubatud!
Ø Veearvestite taatlemise ja/või vahetamise nõue tuleneb seadusest ning tähtajad on ette antud ning täitmiseks kõikidele veeettevõtetele. Arveldada on võimalik vaid nõuetele vastava mõõteseadme alusel.