Teavitustöö vähendas veetarbimist

Kolmapäeval, 14. juunil andis AS Viimsi Vesi klientidele teada, et veetarbimise hüppeline tõus ohustab veevarustuse toimepidevust. Ööpäevaga on toimunud tarbimises muutus, aga kriitiline olukord pole veel möödas. AS Viimsi Vesi ja vallavalitsus tänavad inimesi mõistva suhtumise eest.

AS Viimsi Vesi juhatuse liige Raul Vanem ütles, et eelmise päeva teavitustöö tulemusel õnnestus veetarbimist vähendada 500 kantmeetri võrra, mis on oluline leevendus kriitilisele olukorrale.
„Pilt on tõesti veidi paranenud, kuid veevarude taastumine on põua tõttu endiselt probleemne. Seetõttu peab veekasutuses olema jätkuvalt tähelepanelik ja piirama vee põhjendamatut kulutamist. Eile saatsime klientidele SMSi ja lisaks külastas vallavalitsus suurema tarbimisega majapidamisi, et nendega veetarbimise vähendamise võimalustest rääkida,“ kirjeldas Vanem.

Kevadel alanud veetarbimise tõusu leevendamiseks on valla vee-ettevõte suurendanud oma veevõttu maksimumini ja suurendanud ka veevõttu Tallinnast. 2023. aasta kevadel valmis Viimsi Veel ka teine ühendus Tallinna veevärgiga, mis on täiendus kolm aastat tagasi rajatud ühendusele.

„Viimsi veevarustus on hästi toimiv ja katab tavaolukorras valla elanike ning ettevõtete vajadused, aga hetkel on suurim probleem põuast tulenev väga intensiivne kastmine. Me näeme oma süsteemis majapidamisi, kelle ööpäevane tarbimine on 10 kantmeetrit vett ja rohkemgi. Võrdluseks, et keskmine majapidamine Viimsis kulutab 15 kantmeetrit,“ selgitas Vanem.

Vanema sõnul ei ole probleem kastekannuga kurkide, tomatite või elupuude kastjatega, vaid tunnis 250 liitrit vett kulutavate sprinklerite kasutajatega.

„Meie andmetest lähtub, et intensiivne kastmine tõstab Viimsi veekasutust ööpäevas 1900 kantmeetrit jagu ja selle osas on meil kindlasti võimalik olla säästlikumad,“ ütles Vanem.

Viimsi Vesi on oma süsteemides teinud vajaduspõhiseid muudatusi, et tagada veega varustatus. Ettevõtte töötajad on kohati ööpäevaringselt teinud vajalikke seadistusi, et ära hoida halvimat. Vanema sõnul ajendas inimeste poole pöörduma tarbimise jätkuv kiire tõus. „Oleme väga tänulikud inimestele nende mõistva suhtumise eest, mis peegeldub faktiliselt vähenenud veetarbimises. Palun hoiame säästvat joont, et veevarud saaksid taastuda ja me ei peaks sarnaselt mõnele teisele Eesti piirkonnale päris veepuudusega silmitsi seisma,“ ütles Vanem.

Viimsi Vesi palub inimestel jätkuvalt kriitiliselt jälgida oma veetarbimist ja hoiduda kuni kuumalaine lõpuni põhjendamatust veekasutusest.

Inimesed on mõistvad

Eile valla territooriumil ringsõitu teinud ehitus- ja kommunaalosakonna juhataja Taavi Valgmäe sõnul oli olukord silmnähtavalt parem.

„Päeval tuvastasime Haabneemes majapidamise, kus oli kasutusel neli sprinklerit ja mille omanik need sulges pärast vestlust. Inimesed olid tegelikult mõistvad ja saavad ka aru, et kui me ei soovi Tõrvandi olukorda, kus kraanid kuivaks jäid, on meil mõistlik oma tegevuses teha muutusi. Õhtul külastasin eelmistel päevadel märkimisväärselt suurenenud tarbimisega majapidamisi ja neid, millest kohalikud elanikud teavitasid. Enamik neist tunnistas, et oli kasutanud joogivett muru kastmiseks, aga arvestades olukorra tõsidust, on sellest nüüd loobunud. Vestlused kulgesid meeldivalt ja meie eesmärk oligi vahetult inimesi ohust teavitada ning vastata küsimustele,“ selgitas Valgmäe.

Taavi Valgmäe sõnul ei olnud inimesed näiteks kuulnud sellest, et ka teistes Eesti piirkondades on veevarustustega probleeme ja Viimsi vald koos vee-ettevõttega proovib ära hoida halvimat.

„See aspekt, et põhjaveega on probleeme ka teistes piirkondades ja Viimsi pole selles suhtes erand, ei olnud teada. Samas oli aru saada, et inimestel tegelikult on ka raske hinnata oma kastmistegevuse mõju üldisele veetarbimisele. Küsimusi tekitas muidugi see, mis saab taimedest, aga kui me jõudsime selleni, et meid ohustab see, et kanalisatsioon ei toimi, sest WC loputuskastid on kuival ja Päästeametil pole enam kustutustöödeks vett, oli arusaamine suurem,“ ütles Valgmäe.

Olukord püsib endiselt kriitiline

AS Viimsi Vesi juhatuse liikme Raul Vanema sõnul seirab vee-ettevõte ööpäevaringselt tarbimist ja plaanib jätkuvalt suhelda tavapärasest rohkem vett tarbivate majapidamistega. Vajadusel ollakse valmis kriisi korral veekoguseid ka piirama.

„Meil on veel meetmeid, millega me saame olukorda mõjutada, aga hetkel näeme, et meil on päris suur mõju võimalik saavutada massiivse kastmistegevuse lõpetamisega. Viimsi Vee peamine eesmärk on praeguses olukorras see, et viimsilastel oleks olemas eluliselt vajalikeks tegevusteks vesi. Me keegi ei taha, et meil korduks Tõrvandi olukord, kus kraanid kuivaks jäid. Seepärast me ka inimesi teavitame. Kastmisvesi ei saa ega ole kriitilises olukorras prioriteet ja seepärast me ka kastmisprobleemiga tegeleme. Mõistan inimeste muret oma taimede pärast, aga võrdluseks, et näiteks Suurbritannias keelustati möödunud aasta suvel igasugune kastmine joogivee nappuse tõttu. Veenappus Eestis ja Euroopas on osa laiemast kliimamuutuse probleemist, mida tasub ka meil mõista ja arvestada selle kõige taustal,“ selgitas Vanem.

Juba kuid kestnud põud ei ole Vanema sõnul võimaldanud tavapäraselt põhjavee varudel taastuda.

„See ongi ahelreaktsioon, mis on tekkinud. Tavatult kuiv kevad ei too põhjavett tagasi ja paneb inimesi rohkem kastma. Ilma suuremahulise kastmistegevuseta suudaks me kindlasti saada oma veeressurssidega hakkama. Kahjuks eeldab see inimestel hoiakute ja käitumise muutust mitte ainult Viimsis, vaid Eestis laiemalt,“ selgitas Vanem.

Päästeamet palub olla äärmiselt ettevaatlik

Alates 14. juunist kehtib üle kogu Eesti tuleohtlik aeg ning ulatuslike tulekahjude vältimiseks on metsa- ja muu taimestikuga ning turbapinnasega aladel keelatud lõkke tegemine, grillimine ja suitsetamine.
„Kuna kevad on olnud väga kuiv ning sel nädalal saabub ka selle suve esimene kuumalaine, on loodus muutunud äärmiselt tuleohtlikuks. Selleks, et ulatuslikke maastikupõlenguid vältida, kehtestataksegi tuleohtlik aeg, mis seab looduses toimetamisele mõningaid piiranguid,“ selgitas Päästeameti ennetustöö osakonna ekspert Tuuli Taavet.

„Tuleohtlikul ajal on keelatud vabas looduses lõket teha, grillida ja suitsetada, sest ülikuival ajal piisab vaid väiksest sädemest, et vallanduks ulatuslik põleng. Grillimine ja lõkketegu ja suitsetamine on tuleohtlikul ajal keelatud ka RMK metsaaladel,“ rääkis Taavet.

„Oma isiklikus koduaias tohib jätkuvalt lõket teha ja grillida, kuid ohutus peab olema tagatud ning esmased tulekustutusvahendid olgu käepärast. Võimalusel aga tasub sealgi tule tegemist vältida,“ lisas ta.
Tuleohtliku aja kehtestamisel hindab Päästeamet Keskonnaagentuuri ilmateenistuse tuleohukaarti. Ilmaolusid analüüsitakse igapäevaselt ning inimestele püütakse seada võimalikult vähe piiranguid. Kohe, kui ilmaolud paranevad ja tuleoht väheneb, leevenevad ka piirangud.

Tuleohtlikul ajal on keelatud looduses suitsetamine, grillseadme kasutamine ja küttekoldeväline lõkke tegemine. See tähendab ka RMK ettevalmistatud (alusega) lõkkekohti ja nö avalikke ühislõkkeid (KOV või kellegi teise korraldatud näiteks). Seega jaanituled on praeguse seisuga keelatud

Eraaias lõkke tegemisel järgitagu eelkõige enda elu ja vara silmas pidades tuleohutusnõudeid.

Kuidas säästa vett?

Kastmise kõrval on võimalik ka mõnel teisel moel efektiivselt veetarbimist vähendada. Siin on mõned nõuanded:
•    Lühendage duši all olemise aega. Tavaline dušš kulutab 10 liitrit vett minutis.
•    Sulgege kraane pesemise ajal. Kraan kulutab tavalise nõude- või hammaste pesemise ajal kuus liitrit vett minutis.
•    Pesu- ja nõudepesumasin peaks olema täiesti täidetud. Korralikult täidetud masinaga on võimalik kokku hoida aastas 4000 liitrit vett.
•    Parandage lekked. Näiteks tilkuv WC-pott kulutab ööpäevas 200 liitrit vett. Õrnalt läbilaskva klapiga WC-pott aga 600 liitrit ööpäevas.
•    Ärge kasutage WC-potti prügikastina. Ärge visake WC-potti pabereid või muud, millest lahti saamiseks tuleb kasutada vett.

Heiko Leesment
Viimsi Vallavalitsuse avalike suhete osakond