Eesti elanike kraanivee hind erineb piirkonniti mitmekordselt

Veeteenuste hinnad kooskõlastab Eestis konkurentsiamet. See tähendab, et vee-ettevõtjad esitavad oma hinnataotlused koos põhjendustega ametile, kes siis otsustab, kas arvutused vastavad nõuetele.

Kui aga vaadata hindu, mida amet on eri piirkondades kooskõlastanud, võivad need mitmekordselt erineda.

Eraisikutele kehtiv vee hind, mis koosneb joogiveega varustamisest ja reovee ärajuhtimisest ja puhastamisest, on näiteks Tartu Veevärgil 2,083 eurot ning Tallinna Veel lisaks pealinnale ka Tallinnas, Saue linnas, osas Saku ja Saue vallast 1,84 eurot kuupmeetri eest (kõikidele hindadele lisandub käibemaks).

Samas tuleb Tallinna Vee klientidel Maardu linnas joogivee eest üle kahe korra rohkem ehk 3,87 eurot maksta. Maardus Kroodi piirkonnas on veega varustajaks aga OÜ Kroodi Vesi, kelle teenus maksab veelgi enam: 4,6 eurot kuupmeetrilt pluss käibemaks.

Tallinna Vee tegevjuht Aleksandr Timofejev ütles ERR-ile, et Maardu piirkond on eriline selle poolest, et seal on Tallinna Vesi teenusepakkuja, kuid mitte varade omanik. “Maardut kui eraldi hinnapiirkonda mõjutavad olulisel määral vee hinnast teostatavad investeeringud Maardu piirkonda ning asustustihedus,” rääkis ta.

Veeteenuse hinnaerinevusi üle Eesti mõjutavad Timofejevi sõnul peamiselt vee-ettevõtte tegevuskulud ja tehtavad investeeringud. Ta tõi välja, et veeteenuse kulu moodustab Eestis keskmiselt ligi ühe protsendi leibkonna netosissetulekutest, Tallinnas ja Sauel jääb see aga alla 0,5 protsendi.

“Tallinna ja Saue veeteenuse hind erakliendile on piirkondlikus võrdluses kõige soodsam,” lausus Timofejev.

Kallimate piirkondade seas on Eestis näiteks Haljala Soojus, mis küsib klientidelt joogivee eest 4,64 euro suurust kuupmeetrihinda ja lisandub abonenttasu 7,3 eurot ning käibemaks. Kehtna Vee hind on 4,56 eurot ja Matsalu Veevärgil 4,67 eurot pluss käibemaks.

Kui vaadata vee hinda teistes piirkondades, on see valdavalt Tallinna ja Tartu omast kallim ning piirkonniti väga erinev.

Näiteks Valga Vesi küsib vee eest 3,42 eurot, Võru Vesi 3,61, Pärnu Vesi 3,1, Viljandi Veevärk 2,92, Türi Vesi 3,631, Kuressaare Veevärk 4,11 ja Narva Vesi 2,15 eurot pluss käibemaks. Tapa Vee kliendid peavad sõltuvalt piirkonnast tasuma alates 2,57 eurost pluss käibemaks. Osa vee-ettevõtete puhul varieerubki vee hind sõltuvalt kasutuskohast.

Hind kujuneb konkreetse teenusepakkuja kulude põhjal

Konkurentsiameti regulatsiooniteenustuse juhataja Külli Haab ütles, et iga vee-ettevõtja veeteenuse hind kujuneb konkreetse teenusepakkuja kulude ja investeeringute alusel.

“Põhjendatud kulud sõltuvad otseselt vee-ettevõtja tegevuspiirkonna eripäradest: kui sügavast põhjaveekihist vett ammutatakse, kas vett on vaja joogiveeks töödelda, millised on reovee puhastamise nõuded,” loetles ta.

Veeteenuse hind saadakse nii, et jagatakse vee-ettevõtja poolt teenuse osutamiseks tehtavad põhjendatud kulud, sealhulgas kulud investeeringute tegemiseks, osutatava teenuse mahuga.

Haabi sõnul mõjutab aga veeteenuse hinna absoluutväärtuse kujunemist märkimisväärelt ka asustustihedus ehk mastaabiefekt.

“Mida tihedam on asustatus vee-ettevõtja tegevuspiirkonnas, seda madalamaks kujuneb ühisveevärgi ja kanalitsatsiooni (ÜVK) teenuse hind ning mida hõredam on asustatus, seda kõrgemaks kujuneb ÜVK teenuse hind – infrastruktuuri kulud jagatakse ära tarbijate vahel,” selgitas Haab.

Haabi sõnul on tähtis roll ka sellel, millal ja millises mahus on ühisveevärgi ja kanalitsatsiooni teenuse varadesse investeeringuid tehtud.

Kui vee-ettevõtja majandab pikka aega kasutuses olnud varadega, siis on sellise ettevõtja veeteenuse hind üldjuhul madalam, kui oma varasid lähiminevikus suuremahuliselt uuendanud vee-ettevõtjal.

“Samas on uusi suuri investeeringuid teinud vee-ettevõtja teenuse kvaliteet ja varustuskindlus reeglina kõrgemad,” lisas Haab.

Tallinna Vesi ei välista lähitulevikus uut hinnatõusu

Sarnaselt teistele hindadele on viimastel aastatel kallinenud ka vesi. Tallinna Vesi tõstis viimati hinda tänavu 1. juulist.

Aleksandr Timofejev ütles, et veeteenuse hind sõltub suuresti vee-ettevõtte tegevuskuludest, kuid tähtis roll on ka elektri hinnal.

“Tallinna Veele kuulub Eesti suurim vee- ja kanalisatsioonitaristu, mis lisaks igapäevasele hooldusele vajab ka järjepidevaid investeeringuid. Viimase nelja aastaga on Tallinna Vesi taristu uuendamisse investeerinud ligi 100 miljonit eurot. Investeeringud on vajalikud selleks, et tagada joogivee kõrge kvaliteet, veeteenuse toimepidevus ja Läänemere puhtus,” lausus ta.

Küsimusele, kas vee hind tõotab lähitulevikus veelgi tõusta, vastas Timofejev, et hinnamuutused on kindlasti võimalikud, lähtudes tootmis- ja tegevuskulude muutusest ja veetaristu ulatuslikust investeeringuvajadusest.

“Veehinna kujunemist mõjutab ka 2023. suvel kehtima hakanud uus ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniseadus, mille kohaselt peavad vee-ettevõtted ühtlustama era- ja äriklientide veeteenuse hinna kolme aasta jooksul,” lisas Tallinna Vee juht.