AS Viimsi Vesi saatis 16-17. juulil oma klientidele teated palvega piirata kastmist. Sellega seoses on tekkinud elanikkonnal põhjendatud huvi veevarude kohta. Siinkohal anname ülevaate tekkinud olukorrast.

AS Viimsi Vesi ammutab vett Kambrium – Vendi põhjaveekihist. Põhjavesi on meie peamine joogiveeallikas ja  piiratud ressurss. Seega on põhjavee seisukorra jälgimine ja kaitsmine äärmiselt oluline. Põhjaveevarud põhjaveemaardlates on kinnitatud joogivee kasutamiseks ning nende määramisel ei ole arvestatud vee kasutamist tehnoloogilisel või muul eesmärgil, näiteks kastmisveena. Keskkonnaministeeriumi põhjaveekomisjon on määranud, et päevas lubatud maksimaalne veevõtt Viimsis on 4500m3 ööpäevas, millest AS-le Viimsi Vesi on eraldatud 3958 m3/ööp.  Lubatud kogus on määratud põhjalike uurimuste tulemusena ning kinnitatud kuni 31.12.2042 (https://www.envir.ee/sites/default/files/komisjoni_protokoll_nr_148.pdf) . Lubatud koguse ületamisel hakkab vees suurenema soolsuse sisaldus. Seega ei ole oluline, mis on puurkaevu pumpade võimsus   või kui palju on puurkaeve rajatud, siinselt territooriumilt ei ole lubatud võtta rohkem vett ööpäevas. Juhul, kui veevõtt kastmise tõttu hakkab ületama lubatud joogivee ammutamise kogust, tuleb eraldi kastmisvee arvestamine lõpetada. Selliselt on juba käitunud näiteks Harku vald.  Esmatähtis on ikkagi joogi- ja tarbevee tagamine.

Tavatarbimise juures on keskmine veetarbimine ca 3200-3500 m3 ööpäevas. Sellise tarbimise juures on tagatud vajalik teenuse kvaliteet kõikides piirkondades. Probleemi ei tekitaks ka minimaalne mõistlikkuse piires taimede kastmine. Soovitame vajadusel kasta hommikul vara või õhtul hilja. Päevane kastmine ei anna tulemust, kuna päikese ja suure soojaga, vesi aurustub koheselt ära. Ööpäevased tarbimised on suure soojaga kasvanud ca 50 % ning rohkelt võtavad vett ööpäevaringsed niisutussüsteemid. Mitmel päeval järjest on tarbimine suurem lubatud vee ammutamise kogusest, siis ei täitu ka veepuhastusjaama reservuaarid.  Paraku on Viimsis hulganisti kinnistuid, kes ühes kuus kasutavad koguni mitusada (!) kuupmeetrit puhast joogivett muru kastmisele. On selge, et selline tarbijakäitumine olukorras, kus mitmed Euroopa linnad kuiva ja kuuma ilma tõttu on keelanud kastmise täielikult, ei saa mitte kuidagi olla aktsepteeritav.  Igale kinnistule on ühisveevärgiga liitudes väljastatud tehnilised tingimused, kus on ka märgitud maksimaalne veetarbimine ööpäevas, neist lähtudes ei esineks ka probleeme.

AS Viimsi Vesi tegeleb igapäevaselt selle nimel, et leida lisaressurssi veevarustuse tagamiseks ka edaspidi, kuid  see ei saa olla eesmärgiks tagamaks ebamõistlikus koguses kastmisvee hulk. Isegi kui teoreetiliselt oleks võimalik tagada nii suures mahus kastmisvett, siis tuleb silmas pidada, et  meie kliimas on kastmine ikkagi suuresti ajutine/lühiajaline nähtus ja nõuaks väga suures mahus süsteemide laiendamist. See omakorda nõuab suuri investeeringuid, mis omakorda tuleks katta läbi veeteenuse hinna. Lisaks  väljaspool kastmisperioodi tarbimine väheneks ja vesi jääks torudes seisma.

Oluline on suunata elanikke mõistma ja järgima joogivee säästliku kasutamise põhimõtteid.

Kõik vee-ettevõtted annavad oma panuse säästvale veeressursi tarbimisele läbi loodusvara kasutamise tasude ning investeeringute kaasaegsetesse vee- ja kanalisatsioonisüsteemidesse. Vee- ja kanalisatsiooniteenust osutavatele ettevõtetele on õigusaktidega kehtestatud suunised ja kohustused keskkonnaeesmärkide saavutamiseks, mille hulka kuulub ka tõhusa ja säästva veekasutuse edendamine.

Kodanike panus veekasutuse säästmisesse toimub mõistliku ja säästva vee tarbimise kaudu. Joogivee kasutamine kastmisveena on kindlasti ebamõistlik ja antud loodusressurssi mittesäästev. Selleks on olemas mitmed säästvamad moodused, millest üks on vihmavee kogumine.

Hoidkem ja kaitskem meie kallist ja elutähtsat loodusvara, mis kahjuks ei ole taastuv!